Teadlikkus KOKist vajab tõstmist nii tavainimeste kui ka meedikute hulgas
Küsimustele kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) kohta vastas lähtuvalt 2020. aasta Eesti KOK ravijuhendi soovitustest ja printsiipidest regionaalhaigla sisekliiniku juhataja pulmonoloog Pille Mukk.
Igapäevaselt näeb kopsuarst kõige sagedamini suitsetamise tagajärjel kujunenud kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, ütleb kopsuarst Pille Mukk. Foto: Raul Mee
Kui 2/3 KOKi juhtudest on tingitud suitsetamisest, ülejäänud on tolmused töötingimused, astma jne, siis milline on pilt Teie praktikas? Kas ja kuidas need KOKid kliiniliselt üksteisest erinevad?
Saksamaa kogemuse üle COVID–19 KOKi patsientidega arutati 7. mai veebiseminaril arstidele. Peaesinejaks oli professor Claus F. Vogelmeier Marburgi Philippi Ülikoolist, modereeris kliinikumi professor Alan Altraja ning panelistina osales pulmonoloog MD, PhD Erve Sõõru.
Meditsiiniuudised uuris erinevate erialade esindajatelt, milliseid muudatusi krooniliste haigete ravis on kaasa toonud koroonaviiruse levik, millised on ametlikud suunised ning millised patsientide endi seas tekkinud väärarusaamad.
Ägedat bronhiobstruktsiooni ravitakse peamiselt inhaleeritavate bronhilõõgastitega. Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja pulmonoloog Pille Mukk andis ettekandes “Äge hingamisteede obstruktsioon” muuhulgas ülevaate ka bronhilõõgastite kasutamisest.
Meditsiiniuudiste ja Medicumi juunis korraldatud ning Boehringeri toetatud veebiseminaril olid fookuses krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja progresseeruvad fibrootilised kopsuhaigused.