Suurte lubadustega erakliinik püüab maha raputada musta minevikku

Ühel hetkel ei olnud kliinikus enam internetti, ära viidi kohvimasin ning pesumajastki ei tulnud töötajatele tagasi kõik riided, mis sinna saadeti. See oli tasumata arvete tulemus, kirjutab Äripäev.

“Kuni jaanuarini 2018 ei tekkinud mul – ilmselt ka teistel – küsimusi, kuidas see kõik kinni makstakse, kuigi paljud keskuse praktikad tundusid väga pillavad ja ebamõistlikud,” meenutab doktor Katrin Põld, praegune Ida-Viru Keskhaigla neuroloogiaosakonna ja insuldiprojekti juht ja Eesti Unemeditsiini Seltsi president töötamist 4Kliinikus.

Ka teised Äripäevaga rääkinud kliiniku endised töötajad tunnistavad, et lasid end kliiniku omaniku Vallo Veeringu suurtest lubadustest kaasa kiskuda. Töötajatele lubati, et nende panus firmasse saab ühel päeval tasutud, kui ettevõte saab suure investeeringu.

Töötajad pigistasid alguses ohumärkide ees silma kinni, sest nad tundsid, et on unelmate töökohas: koos olid parimad spetsialistid, kes tegid südamega oma asja, kliinik oli arenemisjärgus ja kõik panustasid selle arengusse. Seda kõike seni, kuni tulid ilmsiks majanduslikud raskused.

Esimesed töötajad meenutavad palkade hilinemist juba 2018. aasta algusest, vähem kui aasta pärast kliinikuga alustamist. Murede tipphetk jõudis kätte 2019. aasta augustis, kui ettevõte lubas, et tänutäheks investeeringu ära ootamise eest jõuab jõulude ajal töötajateni 13. kuupalk. Seda aga ei tulnud.

Selleks ajaks oli ettevõte juba enamikule töötajatest mitu kuupalka võlgu, kuid endiselt lubas juhtkond olukorra lahenemist. Paljudele oli see siiski viimaseks piiriks ning hakati massiliselt lahkuma.

Lisaks kadusid telefoni- ja internetiühendus, sellega ka ligipääs patsientide andmetele ja töömaterjalidele. Tagatipuks märkasid töötajad, et nende eest oli makse makstud lünklikult, sotsiaalmaks võis olla mõnel puhul maksmata juba pool aastat. "Riiklikke makse tasuti kahe erineva firma kontodelt ja kaootiliselt. Samal ajal paluti töötajatel igapäevase tööga igaljuhul jätkata," ütles üks endine töötaja.

Töötajad ei teadnud, milline patsient neile järgmisena saabub, mis on tema ravi taust ega saanud ka patsientidele teavitust saata, et kohale pole mõtet tulla. Saabusid kohtukutsed ja kirjad tasumata arvete kohta, töötajad tundsid patsientide ees piinlikkust, kui neid teisest haiglast uuringutelt tagasi saadeti. Ka ei teadnud nad operatsioonile minnes, kas neil on selle läbiviimiseks piisavalt vahendeid, sest neid üleliia innukalt juurde ei tellitud.

4Kliiniku omanik ja juht Vallo Veering tunnistab, et tema kliiniku taga oleva ettevõtte Pea- ja Kaelakirurgia OÜ käekäiku on saatnud nii edu kui ka paraku ebaedu. Veering meenutab, et nende eesmärk oli luua kliinik, mis osutab 4Kliiniku kaubamärgi all eriarstiabi, päevakirurgia, diagnostika ja muid teenuseid, mis on seotud unemeditsiiniga.

"Tuleb tunnistada, et startisime liiga ambitsioonikate eesmärkidega, lootes lisanduvale investorile," tõdeb Veering ja lisab, et paraku ei õnnestunud neil saada vajalikus mahus investeeringuid, mis oleks taganud kliiniku paindliku arengu.

Veeringu sõnul oli nõrk käibekapitali seis põhjus, miks ei suutnud nad ka vajalikus mahus täita haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. "Väga kahju, aga käibekapitali pidev kriis mõjutas otseselt ka palkade õigeaegset maksmist töötajatele, laenude teenindamist ning tegevusega seotud arvete tasumist."

Veering märgib, et kõige otsustavamal hetkel puhkes maailmas koroonakriis, mis sulges haiglaid, mõjutas patsientide ravikäitumist ja andis tugeva hoobi ka nende kliiniku majandustegevusele. Töötajate kirjelduste põhjal oli kliinik kummuli aga juba enne, kui koroonapandeemia laia maailma jõudis.

4Kliinikust välja kasvanud Novel Clinicu tagant Veeringut ametlikult ei paista. Uue kliiniku ainuke omanik ja juhatuse liige on 4Kliiniku finantsjuht Kadi Saks. Inimesed, kellega Äripäev selle loo jaoks vestles, näevad uues kliinikus aga Veeringu suurt visiooni ja unistust, mida ta juba 4Kliiniku ajal taga ajas.

Kadi Saks kinnitab, et novembrist tegevust alustav Novel Clinic on täiesti uus tulija. “Mina ei ole kunagi kuulunud Pea- ja Kaelakirurgia OÜ juhatusse, olin selles ettevõttes töötaja,” ütleb Saks.

Ta lisab, et 2021. aastal registreeriti 4Kliinik Eesti OÜ, mis moodustati Novel Clinicu loomiseks ning ta on selle ettevõtte tegevjuht. “Juhin uue kontseptsiooni, uute juhtide, uute omanikega tervishoiuasutust.”

Kadi Saks on olnud 4Kliiniku finantsjuht alates aastast 2017, kui kliinik alguse sai.

Veering ütleb oma rolli kohta uue kliiniku juures, et ta nõustas seda põgusalt oma meditsiiniliste ekspertteadmistega, kuid igapäevases äritegevuses ta ei osale.

Novel Clinic on lubanud oma töötajatele palju ja suurelt, pakkudes võimalust end täiendada USAs, samuti räägitakse taas investorist ja laienemisest Rootsi ja Baltikumi.

Endise töötaja sõnul tuleb see väga tuttav ette. "On näha, et Vallol on suur visioon, mida ta oskab kaasahaaravalt esitada."

Teise endise töötaja sõnul kattuvad kahe kliiniku kontseptsioon ja teenused suuresti. Mõlemad kliinikud peavad oluliseks, et ühes majas pakutaks võimalikult laia spektrit teenuseid ja et valdkonnad teeksid omavahel koostööd.

Uue kliiniku ülemarst on eelmise kliiniku kõrva-nina-kurguarst ning kattuvusi on ka ülejäänud personalis. Ka kahe kliiniku juriidiline aadress on sama, Lelle 24, kus asub 4Kliinik.

"On keeruline leida erinevusi kahe kliiniku sisus ja vormis. Isegi, kui Novel Clinicu puhul on kavas arendada teenuseid, mida 4Kliinik ei pakkunud, siis jääb selgusetuks, miks investeeringuid ei kasutatud 4Kliiniku vōlgade tasumiseks ja selle edasiarendamiseks," arutleb endine töötaja.

Võlgu jäädi ka erinevatele koostööpartnerile. Näiteks saatis 4Kliinik oma patsiente ettevõtte Mammograaf juurde magnetuuringutele. 4Kliinik sai haigekassalt nende patsientide pealt raha, millest osa pidi edasi kandma uuringute eest Mammograafile.

Mammograafi juhatuse liige Silver Raudsepp märkas juba lepingut sõlmides 4Kliiniku taga oleva ettevõtte makseraskusi. Seega otsustas Mammograaf esimese kuu pealt vaadata, kas tellitu eest ka raha laekub. Koostöö algus oli eeskujulik, hiljem tekkisid raskused. “Mitte mingisugust infot sealt ei tulnud,” tõdeb Raudsepp. Kogemus 4Kliinikuga jäi neil aastasse 2020. Mammograaf sai raha kätte inkasso abiga pool aastat või aasta hiljem.

Haigekassaga oli kliinikul sekeldusi veelgi. Oktoobrist 2018 kuni septembrini 2021 oli haigekassal sõlmitud Pea- ja Kaelakirurgia OÜ-ga ravi rahastamise lepingu mahus 1,7 miljonit eurot. Hiljem selgus, et kliinik oli haaranud endale ravimahu, mis oli tema jaoks liiga suur.

Kuna haigekassa nägi, et kliinik lubatud mahtu ei täida, vähenes lepingu maht 466 000 euroni. “Kuna partneriga sõlmitud leping oli jooksvalt alatäitmises, suunasime vabanenud vahendid teistele sama piirkonna ja sama eriala lepingupartneritele,” ütleb haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja Evelin Trink.

Trink selgitab, et nad pidid investeerima inimeste ravimiseks ette nähtud raha teiste lepingupartnerite abil, sest lepingupartneri ülesanne on tagada ka tervishoiuteenused lepingus näidatud mahus. Töömahtu pidid hankes osalenud ettevõtted ise hindama, haigekassa vaatas, kas hankesse tuldi koos mahuga ka vajaliku personaliga, lisab Trink.

Ka 4Kliiniku endine vanemõde tunnistab, et uhkete plaanide peale ütlesid nad Veeringule, et haigekassa leping on liiga suur ja neil pole selleks piisavalt arste ega patsiente.

Novel Clinicuga haigekassal lepingut pole. “Eriarstiabi hanke teel sõlmitud lepingud kehtivad kuni 2026. aasta septembrini ja hankeväliselt me teenuseid ei soeta. Uued tulijad saavad hankes pakkumusi teha järgmisel hankeperioodil.” Nii alustab uus kliinik ajal, kus tuleb pea neli aastat hakkama saada ilma haigekassa rahata.

Novel Clinicu juht ja omanik Kadi Saks ütleb, et Novel Clinic osaleb järgmisel haigekassa riigihankel kindlasti, et teha teenuse pakkumine kättesaadavaks võimalikult paljudele abivajajatele. Saksa sõnul nad riiklikule tervishoiusüsteemile ei vastandu, vaid tulevad riigile appi, sest ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. Nimelt on uue kliiniku eesmärk keskenduda ennetustegevusele ja aastaks 2027 vähendada klientide ennetatavaid haigusi poole võrra.

Finantsteenuseid pakkuva Manoteks Invest juht Raimu Pruusapuu lasi käiku oma kogemuse inkassovaldkonnas, et laenuna antud raha välja nõuda. "Minu jaoks ei olnud raha tagasisaamine võib-olla nii keeruline kui mõne teise jaoks, aga tööd ja vaeva pidin nägema. Niisama see kontole tagasi ei kukkunud,“ kirjeldas Pruusapuu rohkem kui 150 000 euro tagaajamist. Selle summa laenas 4Kliinik töö käigus hoidmiseks.

Pruusapuu suhtles 4Kliiniku omaniku Vallo Veeringuga, kes rääkis, et Leedu investor ei ole andnud raha, mida lubas. "Tavaline võlgniku jutt, ei midagi erilist,“ hindas Pruusapuu.

Anonüümseks jäänud allikas nendib, et võlga oli 4Kliinikult väga raske kätte saada. "Mina neile raha enam ei annaks.“

Ettevõtte SkyOne kasuks panditi 390 000 euro eest vara, kuid ettevõtte juht Heigo Karask ütleb napilt, et see on klaaritud ja makstud ning pandimärke kustutamine ootab notaritehingu taga.

Meditsiinivahendite müügiga tegelev Medeksperts Estonia andis 4Kliiniku omanikule kaks korda laenu ja seda paaripäevase vahega. Tegemist pidi olema lühiajalise laenuga, kuid selle tagasisaamine võttis mitu aastat. Hädast aitas välja kohtutäitur, läinud aasta suveks oli võlg intresside ja viivistega paisunud 45 000 euroni. Lõpuks maandus kaua oodatud summa kontole. "Oli hea meel, et sai sitast lahti,“ põrutas Medekspertsi juhatuse liige Enno Lepvalts, kes oli võla tagaajamisest tüdinud. Ta kahetseb, et kohe kohtusse võlga nõudma ei läinud, vaid panustas hoopis lootusele.

Laenu küsiti arveldamiseks. Uue kliiniku rajamine teeb Lepvaltsi skeptiliseks, kui ta mõtleb oma mõrule kogemusele 4Kliinikuga. "Pärast seda infot, mis nelja aasta jooksul välja on ujunud, imestan siiralt, et keegi neile mingit raha annab millegi tegemiseks. Mõned inimesed peab lihtsalt rahast kaugel hoidma,“ rääkis Lepvalts. "Tööõnnetus juhtub korra ja minnakse edasi, aga seal on õnnetused pidevad. See on nendel läbiv seisund. Oma lubadusi nad ei täida. Minevik näitab, et ei ole täitnud. Võib-olla osa täidavad, kõiki mitte. Äris ei ole nad minu suhtes mõistlikult käitunud.“

Lepvalts pakkus, miks 4Kliinikul keeruliseks läks. "Võib-olla olid valearvestused, juhtimisega seotud… Võib-olla laiamine. Igal juhul esitati mulle numbrid: kohe saavad haigekassa rahad lahti, ja vist isegi said, aga meile sellest ei jagunud. Kui mitu aastat ei jagunud, siis sain vihaseks,“ meenutas Lepvalts.

"Olen ettevõtluses piisavalt olnud ja põhjendused alati sellised konstantselt ühesugused. Kulud on praegu suured ja kohe-kohe saabub rahalaev. Joonistati igasuguseid plaane ja haigekassa mingisugune leping,“ lausus Lepvalts. "Natuke petsid ära oma libeda jutuga.“

Viimaste aastate jooksul hakkas Lepvaltsi kõrvu jõudma, et ta ei ole ainus, kes pidi võlga taga ajama. "Mulle ei tulnud keegi ütlema, et kõigile võlgu oleme. Hiljem ujus see välja. Raputasin tuhka pähe, et ise olen loll.“

Unimed Ühendatud Kliinikute tollane juhatuse esimees Erki Mölder ütleb nüüd, et nad olid paar aastat varem ostnud selle ettevõtte peamiselt selleks, et arendada hambaravi, aga juures olid ja unekliinik ja kirurgia. Kahte viimast ei saanudki nad Mölderi sõnul käima sellisena, nagu oleksid soovinud ning see ei sobinud nende süsteemi. Visioon oli alguses olnud suursugune: tekitada sünergia hambaravi, une ja kirurgia vahel.

"Meie selles valdkonnas kasvu ei näinud, tema nägi ja siis oligi loogiline tulemus, et meie tulime sellest valdkonnast välja ja tema tegeles edasi," meenutab Mölder. Mölderi kinnitusel sai Veering toona ilma võlgadeta ettevõtte. 2017. aastal Unimedist eraldudes saigi alguse 4Kliinik.

"Selle valdkonna kirurgias konkureerid selgelt haigekassa rahastusega ettevõtete vastu, mis juba omakorda tekitab sulle selgelt küsimärke. Ja ega uneravi ei ole kunagi Eestis väga suur olnud. See ärimudel on selgelt seotud küsimärkidega," ütleb Mölder. Ta lisab, et Vallo Veering on üsna hea jutuga inimene, kes maalib tulevikust üsna ilusa pildi.

Mölder on kriitiline ka uue kliiniku osas. "Ma arvan, et see on väga raske ärimudel Eestis. Ükskõik, kas seda teeks tema või meie." Mölderi hinnangul tuleb erakliinikute puhul väga kainelt hinnata, mida on võimalik Eestis teha ja mida mitte. "Kui sa lähed erakliinikut tegema, peab sul olema väga konkreetne eelis või visioon, miks riiklik süsteem seda ei suuda või ei taha teha. Ainult kinnisvara või ruumid ei saa selleks eeliseks olla: sul peab olema mingisugune teine idee, superkirurgid, kelle peale seda ehitad või mingi muu äriline mõte või suund. Antud juhul on keeruline seda näha."