Proviisor ja Tartu Ülikooli farmatseutilise ettevõtluse lektor Kristiina Sepp kaitseb märtsi lõpus oma doktoritööd "Kompetentsipõhine ja inimkeskne apteegiteenus – arendamine ja rakendamine Eestis".
- Fotol: Proviisor ja lektor Kristiina Sepp. Foto: Kaarel Tigas
Apteek on inimese jaoks kõige kättesaadavam tervishoiuasutus, kus ravimi- ja tervisealaspetsialistist proviisor või farmatseut pakub nii haiguste ennetamiseks kui ka ohutu ja tõhusa ravi tagamiseks vajalikku nõustamist.
Elanikkonna teadlikkus apteegiteenustest on madal
Sellegipoolest on elanikkonna üldine apteegiteenuste alane teadlikkus pigem madal, mida kinnitab ka 552 apteegikülastaja hulgas läbi viidud uuring. Tulemuste põhjal erinevad ravimialase nõustamise kogemused apteegis ning need, kes ei pidanud apteekrit esmaseks kontaktiks ravimitega seotud küsimustes, pöörduksid pigem perearsti poole või otsiksid infot internetist.
Peamine probleem privaatsuse puudumine
Vähene ravimialase nõustamise kogemus apteegis mõjutas ka ootusi tulevikus erinevaid ravimialaseid teenuseid saada. Olulise probleemina tõid apteegikülastajad välja privaatsuse puudumise apteegi keskkonnas.
Ka aastatel 2014, 2016 ja 2019 läbi viidud apteekide enesehindamise uuring tõi probleemina välja, et apteegis on privaatsuse tagamine patsiendi nõustamisel keeruline väljakutse. Sama uuring näitas, et apteegiteenuse osutamisel ei ole toimunud olulisi muudatusi ja mõned aastad varem apteekrite endi poolt välja töötatud „Apteegiteenuse kvaliteedijuhis“ ei ole piisaval määral rakendunud.
Apteegiteenus vajab kaasajastamist
Kvaliteetne apteegiteenus nõuab ka erialakompetentside kaasajastamist. Ühiskonna vajaduste ja ootuste põhine õpe tuleb tagada nii eriala omandamisel ülikoolis kui ka täiendusõppes.
Tartu Ülikooli proviisoriõpet on viimastel aastatel oluliselt uuendatud: rakendatud on uusi õpetamisemeetodeid, kaasajastatud on apteegipraktika korraldust ning rohkem on õpetamisprotsessidesse kaasatud tegevproviisoreid. Et suurendada üliõpilaste erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi ning hoida tegevproviisorite pädevust, tuleb parandada ülikooli ja farmaatsiasektori omavahelist koostööd.
Kokkuvõttes on elanikkonna kiire ja lihtne juurdepääs apteekidele ja apteekrite erialased teadmised hindamatu väärtus tervishoiule, kuid osaliselt rakendatud erialased kompetentsid ja vähene seotus tervishoiuga on apteeke tervishoiusüsteemist distantseerinud.
Kaitsmise info
31. märtsil 2023 kell 12.00 kaitseb Kristiina Sepp Biomeedikumi (Ravila 19) auditooriumis 1006 filosoofiadoktori kraadi (PhD (farmaatsia)) taotlemiseks esitatud väitekirja “Competency based and person-centered community pharmacy practice – development and implementation in Estonia” (“Kompetentsipõhine ja inimkeskne apteegiteenus – arendamine ja rakendamine Eestis”).
Juhendajad: sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer (PhD (farmaatsia), TÜ farmaatsia instituut), farmakognoosia professor Ain Raal (knd (farmaatsia), TÜ farmaatsia instituut) ja kaasprofessor Afonso Miguel das Neves Cavaco (PhD, Lissaboni Ülikool, Portugal).
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024