Klientide jaoks aga tähendab hinnatõus, et kuigi riik asus kompenseerima osa hooldekodu tasust, ei teinud see Pihlakodu teenuseid taskukohasemaks, kirjutab Äripäev.
Suuruselt teine Eesti hooldekodude kett Pihlakodu kasvatas 2023 aastal nii käivet kui kasumit. Käive kasvas 23% kuni 24 miljoni euroni. Ärikasum moodustas 2,5 miljonit, kasvades võrreldes 2022 aastaga peaaegu kolm korda.
„Eelmisel aastal korrigeerisime tõenäoliselt oma hinnakirja,“ ütles ettevõtte juht Merike Merirand kasvu põhjuste kohta.
Laenuintressid sõid poole kasumist
Ettevõtte majandustulemused parenesid ka seetõttu, et Pihlakodu põhilised investeeringud hooldekodude ehitamisse, sisustusse ja inventari olid ära tehtud ning uusi investeeringuid nii palju ei olnud. "Nüüd me oleme saanud juba vaikselt sinnamaani, et nii suuri investeeringuid pole olemasolevatesse majadesse enam vaja teha. See võimaldas meil kasumit veidi suurendada,“ selgitas Merirand.
Uutesse hooldekodudesse investeerimiseks võttis ettevõte üsna palju laenu. Eelmise aasta seisuga ulatusid Pihlakodu laenud 16,5 miljoni euroni. Pärast intresside maaharvamist jäi ettevõte kasumist alles pool ning puhaskasum oli eelmisel aastal 1,2 miljonit eurot. Aasta varem viisid aga intressid ettevõte 400 000 euro suurusesse puhaskahjumisse.
Uus hooldekodu pea igal aastal
Hiljuti teatas Pihlakodu uue hooldekodu avamisest 2025. aastal Tartus.
Praegu tegutsevad Pihlakodu kaubamärgi all eakate kodud Tallinnas Nõmmel, Harku vallas Tabasalus, Viimsi vallas ja Tapal.
Praegu on Pihlakodudes 538 kohta, järgmisel aastal kasvab see number 670ni.
“Hooldekodu ongi kallis teenus”
Eelmise aasta suvel Eestis ellu viidud hooldusreformi põhiloosung oli, et iga eakas inimene Eestis saaks hooldekodu koha oma pensioni eest. Sellega kohustati kohalikke omavalitsusi kompeneeseerima osa hooldekodude kohatasust. Näiteks Tallinnas on see summa kuni 734 eurot. Eesti Päevaleht kirjutas eelmise aasta lõpus, et pärast reformi hakkasid hooldekodud hinda tõstma. Näiteks Pihlakodu on võrreldes 2022. aastaga hinda tõstnud 53% võrra.
Merike Meriranna sõnul jäi tõepoolest pärast reformi inimeste võimekus nende teenuseid osta samale tasemele. "Kohatasud ongi tõusnud. See ongi inimese valik, kust ta seda teenust soovib saada," ütles ta. Hinnakirjale vaatamata on Pihlakodude teenuste nõudlus endiselt väga suur, kinnitas Merirand.
1450
eurost algab kohatasu Pihlakodu hooldekodudes (koht kolme- või neljakohalises toas Tapal). Ettevõte on arvutanud ka ühe inimese hooldusega seotud kulud kuus – see on 1061 eurot.
Meriranna sõnul ei võimalda reform ka teistes, odavamates hooldekodudes kohta päris pensioni eest. “See oli pigem poliitiline loosung,“ hindas Merirand. „Tänapäeval ei ole minu arvates võimalik hooldekoduteenust ainult pensioni eest saada.“
Meriranna sõnul on hooldekodude tasud olnud ajalooliselt ebanormaalselt madalad ning riigi toetus aitab hooldekodudel normaalse palgatasemeni jõuda. "Tegelikult ei peaks üldse nii kriitiliselt vaatama, et hooldekodu hinnad on nüüd nii palju tõusnud. Tuleb vaadata, kust me üldse tulime, personal sai väga madalat palka ja töökoormus oli väga suur," ütles Merirand. "Me peame hakkama harjuma sellega, et hooldekodu ongi kallis teenus."
Meriranna sõnul algavad teistes riikides kohatasud üldse 5000 eurost.
Siiski annab reform tema arvates inimestele rohkem valikuvõimalusi. „See on hästi, et omavalitsused toetavad baasosas ja inimene saab ise endale need tärnid juurde osta,“ ütles Merirand.
Merirand ei vastanud küsimusele, kui suurt palka Pihlakodu hooldajad keskmiselt saavad. Tema sõnul sunnib turg palga tõstma ning sel aastal on palgad juba kaks korda üle vaadatud. Tõusu määr oleneb kvalifikatsioonist ja töötulemustest. Maksedeklaratsioonide järgi on ettevõttes keskmine palk 1400 eurot bruto, kuid see võib olla täistööajale taandamata summa.
Skandaal ei ole nõudlust vähendanud
Aasta alguses raputas avalikkust skandaal, kui Eesti Ekspress ja “Pealtnägija” avaldasid, et üks Tabasalu Pihlakodu töötaja vägistas eakaid patsiente. Merike Meriranna sõnul on juhtum uurimise faasis ning enne uurimise lõppu nad teemat ei kommenteeri.
Meriranna sõnul ei ole skandaal nõudlust teenuse järgi mõjutanud. “Kõik jäi endiseks, ei mõjutanud. Loomulikult ta mõjutas töötajate vaimset tervist. See on ebameeldiv kõikidele meie töötajatele.” Meriranna sõnul teeb ettevõte ametkondadega koostööd, et osata paremini töötajate tausta kontrollida.
Suur tükk ärist müüdud
Sel aastal müüs Pihlakodu tütarettevõtte Karell Kiirabi. See on Eesti suurim kiirabiteenus, mis eelmisel aastal andis üle poole kogu Pihlakodu grupi käivest ja poole ärikasumist ning kus töötab ligi 320 inimest.
Äripäev on kirjutanud, et kiirabifirma uued omanikud on samad, mis on Eesti suurimal hooldekodude ketil Südamekodud. Tehingust ei ole konkurentsiametit teavitatud. Pärast Äripäeva lugu asus konkurentsiamet kontrollima, kas tehingul on valitsev mõju.
Meriranna sõnul kasutatakse kiirabi eest saadud raha tulevikuplaanide elluviimiseks. Ettevõte eesmärk on laiendada Eesti eri paikadesse. Lähiplaanides on uue hooldekodu avamine Tartus ning Viimsi hooldekodu laiendamine.
Enne müüki maksis Karell Kiirabi omanikfirmale 600 000 eurot dividende, millest 560 000 maksti edasi firma omanikele.
Pihlakodu omanikud on 32% ulatuses Baltcap Investeerimisfond, 17% ulatuses Igor Pihela vanem, 17% ulatuses Igor Pihela noorem, 17% ulatuses Estonian Medical Group (Priit Pihela ja Katrin Pihela) ning 17% ulatuses Blue Waterfall Invest (Ermo Kosk ja Ursula Kosk).
Seotud lood
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele