Valuraviarst Pille Sillaste: valu ravimine eeldab inimese tervikuna mõistmist

Sillaste põhjalik intervjuu pakkus sügavamat arusaama, kuidas krooniline valu mõjutab inimesi ja millised on võimalused selle leevendamiseks. Saate ajendiks oli raamat "Võta oma elu valult tagasi".

Doktor Sillaste alustas oma teekonda valuravi maailmas, kui tema lähedane sõbranna vajas abi ajukasvajast tingitud tugeva peavalu leevendamisel. "Ma sain aru, et valu ravimine ei tähenda ainult ravimite määramist, vaid see on inimese tervikuna mõistmine," rääkis ta. See kogemus viis Sillaste sõnul mõistmiseni, et edukas valuravi eeldab holistilist lähenemist, kus arvestatakse patsiendi kehalise, emotsionaalse ja sotsiaalse olukorraga.

Esialgu olid Sillaste patsiendid peamiselt vähihaiged, kelle puhul tuli sageli tegeleda lisaks valule ka muude keeruliste sümptomitega, nagu õhupuudus, isutus ja unetus. "Kui me keskendume ainult valuvaigistite määramisele, võime jätta paljud olulised aspektid tähelepanuta. Valu ei ole kunagi lihtsalt valu – see on seotud kõige muuga, mida inimene tunneb ja kogeb," selgitas ta.

"Kroonilise valu ravi ei ole maagiline lahendus," tunnistas Sillaste. "See on pikk protsess, mis vajab arstilt ja patsiendilt tihedat koostööd." Krooniline valu erineb ägedast valust selle poolest, et sageli ei ole sellel otsest ja kergesti leitavat põhjust. Valu tajumine on äärmiselt subjektiivne ning sõltub paljudest teguritest, sealhulgas inimese emotsionaalsest seisundist, varasematest kogemustest ja isegi geneetilistest eripäradest.

Sillaste rõhutas, et kroonilise valu ravis tuleb arvestada ka inimese psühholoogilist ja emotsionaalset seisundit. "Meie aju analüüsib valu samas piirkonnas, kus töödeldakse emotsioone. See teebki valust keeruka fenomeni," selgitas ta. Lisaks on kroonilise valu puhul oluline, et inimene mõistaks, et valu ei pruugi alati olla seotud kõige selgemini tuvastatava kehalise vigastusega. "Mõnikord on valu seotud hoopis minevikus kogetud emotsionaalse traumaga," lisas Sillaste.

Sillaste jagas liigutavat lugu oma patsiendist, kellel oli kaugele arenenud maovähk. "Ta tuli minu juurde sooviga käia oma tütre pulmas, kuigi tervislik seisund oli äärmiselt halb. Tema võime leida endas jõudu ja elutahet oli imetlusväärne."

Sillaste selgitas, et patsiendi motivatsioon ja eesmärgid võivad olla väga olulised valu ja haigusega toimetulekul. "See naine suutis hoolimata oma raskest seisundist osaleda tütre pulmas ja isegi tantsida. See on suurepärane näide inimese sisemisest jõust," meenutas ta.

Arutledes raamatu "Võta oma elu valult tagasi" üle, leidis Sillaste, et sellised teosed võivad anda inimestele tuge ja teadmisi, kuid ei asenda meditsiinilist ravi. "Valu mõistmine ja teadvustamine on väga oluline samm," ütles ta. "Raamatud aitavad mõista, kuidas enda emotsioonid ja elustiil valu mõjutavad."

Sillaste soovitab kroonilise valuga inimestel alati otsida usaldusväärne allikas ja konsulteerida spetsialistidega. "Kuigi eneseabiraamatud võivad olla väga kasulikud, on oluline meeles pidada, et iga valu on unikaalne ning vajab individuaalset lähenemist," rõhutas ta.

Sillaste tõdes, et kuigi meditsiin on kroonilise valu ravis teinud edusamme, ei ole ravimite arenduses suuri revolutsioone olnud. "Praegune fookus on rohkem psühholoogilistel ja käitumuslikel meetoditel, mis aitavad inimesi holistilisemalt," rääkis ta. Lisaks on kroonilise valu ravis aina enam esile tõusnud nn kehamõistuse süsteemi (body-mind system) mõistmine. See lähenemine rõhutab, et meie psühholoogiline ja emotsionaalne seisund mõjutab otseselt seda, kuidas me valu kogeme ja tajume.

"On hästi dokumenteeritud, et positiivne mõtteviis ja stressitaseme alandamine võivad oluliselt vähendada kroonilise valu intensiivsust," selgitas Sillaste. Samas tõi ta välja, et igale patsiendile tuleb leida individuaalne lahendus. "Mõnele inimesele võib sobida meditatsioon, teisele jooga või lihtsalt jalutuskäigud looduses. Oluline on leida see, mis konkreetsele inimesele toimib."

"Kuigi kroonilise valu ravi on keeruline, saab inimene palju ise ära teha," rõhutas Sillaste. Liikumine, stressitaseme alandamine ja enda eest hoolitsemine on olulised. "Valu on sageli keha signaal, et me oleme ülekoormatud ja vajame pausi," lisas ta. Lisaks soovitab dr Sillaste inimestel otsida abi spetsialistidelt, kes aitavad neil mõista oma valu ja leida viise, kuidas sellega paremini toime tulla.

Sillaste usub, et kuigi kroonilist valu ei pruugi kunagi täielikult kaotada, on selle leevendamine ja kontrollimine võimalik. "Isegi kui me suudame valu vähendada 30–50%, on see suur samm edasi," ütles ta. Ta lisas, et oluline on mitte kaotada lootust ning olla avatud erinevatele ravivõimalustele. "Valuravi edukus sõltub tihti patsiendi ja arsti koostööst ning patsiendi valmidusest proovida erinevaid meetodeid," rõhutas ta.

Sillaste sõnul võivad kroonilise valu puhul aidata ka lihtsad muutused elustiilis, nagu tervislik toitumine, regulaarne liikumine ja piisav uni. "Need on asjad, mida me saame ise kontrollida ja mis võivad oluliselt parandada elukvaliteeti," lisas ta.