• 19.03.25, 09:43

Täiskasvanute ATH: teadvustada, diagnoosida või ravida?

Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokese sõnul tasub täiskasvanute ATH puhul medikamentoosse ravi eel proovida teisi võimalusi, laste ja noorte puhul on koolis edenemise nimel aga targem võtta abiks ka tõhusad ravimid.
Psühhiaater Margus Lõokene
  • Psühhiaater Margus Lõokene Foto: Erakogu
Psühhiaater Margus Lõokene rääkis täiskasvanute ATHst vebinaril, mis toimus veebruaris. Veebruaris ilmus ka Äripäeva terviseraamatute klubis uus raamat “Kuidas elada ATH-ga” USA näitlejalt ja ATH-inimeste ühelt eestkõnelejalt Jessica McCabelt, mis saab osta SIIT.
Margus Lõokene: “Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroloogiline eripära, mis mõjutab aju arengut ja funktsioneerimist. Kuigi ATH-d on sageli käsitletud kui psüühikahäiret, ei pruugi see alati tähendada püsivat või ravimatut probleemi. Tegemist on närvisüsteemi arengulise eripäraga, mis võib avalduda erineval moel ja varieeruda sõltuvalt inimese eluviisist, keskkonnast ja kaasuvatest teguritest. Täiskasvanueas esinev ATH võib olla nii väljakutse kui ka tugevus, sõltuvalt sellest, kuidas inimene oma neuroloogilisi eripärasid suudab juhtida.
Täiskasvanutel võib ATH väljenduda mitmeti – alates raskustest tähelepanu hoidmise ja impulsiivsuse kontrollimisega kuni emotsionaalse regulatsiooni probleemideni. Samuti on ATH-ga inimestel kõrgem risk kaasuvate psüühikahäirete, nagu ärevushäired ja meeleoluhäired, tekkeks. Kuid samas võivad ATH-ga seotud eripärad anda neile eeliseid teatud elukutsetes ja loovates tegevustes.
Ei ole mustvalge diagnoos
Üks olulisemaid aspekte ATH mõistmisel on see, et tegemist ei ole mustvalge diagnoosiga. ATH avaldub spektrina – mõnedel inimestel on selle tunnused väga väljendunud ja häirivad igapäevaelu, samas kui teistel võivad olla ATH-le omased jooned, kuid need ei põhjusta olulisi probleeme. Seetõttu on oluline mõista, millised ATH aspektid vajavad sekkumist ja millised võivad olla inimese loomulikud tugevused.
ATH ei ole haigus, mida saab välja ravida ja v astupidiselt levinud eksiarvamustele ei ole ATH tingitud valest kasvatusest ega liigsest ekraaniajast. See on neurobioloogiline seisund, millel on tugev geneetiline komponent. Uuringud näitavad, et ATH on tugevalt pärilik – ligikaudu 70–80% juhtudest on seotud geneetiliste teguritega. Kuigi ATH-d ei ole võimalik täielikult n-ö välja ravida, saab selle mõju elukvaliteedile oluliselt vähendada, kui inimene mõistab oma eripärasid ja kasutab teadlikke toimetulekuviise.
ATH ei ole seotud ka ajukahjustuste või arengu mahajäämusega. Tegemist on pigem aju arengulise eripäraga, mis võib põhjustada raskusi teatud kognitiivsetes ja käitumuslikes funktsioonides. Paljud ATH-ga inimesed on väga intelligentsed, loovad ja energilised, kuid neil võib olla keeruline oma võimeid maksimaalselt rakendada, kui nad ei tea, kuidas oma eripäradega toime tulla.
ATH ja aju areng
Aju on pidevas arengus ja muutumises kogu elu vältel. ATH-ga inimeste aju areng on teatud osades erinev, eriti neis piirkondades, mis vastutavad tähelepanu, impulsside kontrolli ja motivatsiooni eest.
Peamised ATH-ga seotud aju eripärad on järgmised:
„Roostes pidurid“– ATH-ga inimeste prefrontaalkoor (aju eesmine osa, mis vastutab enesekontrolli ja planeerimise eest) ei tööta samal viisil nagu neurotüüpilistel inimestel. See võib põhjustada raskusi impulsiivsuse juhtimisel, mõtete organiseerimisel ja emotsioonide reguleerimisel.
Naudingukeskuse madalam tundlikkus– ATH-ga inimestel on sageli madalam dopamiini tase, mis tähendab, et nad vajavad rohkem stimulatsiooni, et püsida motiveeritud ja keskendunud. See seletab, miks ATH-ga inimesed võivad olla ülimalt motiveeritud, kui nad tegelevad millegi huvitavaga, kuid neil on raske keskenduda igavatele või rutiinsetele ülesannetele.
Sensoorse info töötlemise eripärad– ATH-ga inimeste aju talamus ehk „filter“ ei töötle infot samamoodi nagu teistel inimestel. See tähendab, et ATH-ga inimene võib olla eriti tundlik helide, valguse või muude sensoorsete stiimulite suhtes, mis võib muuta mürarikkas keskkonnas töötamise keeruliseks.
Probleemid töömälu ja ümberlülitumisega– ATH-ga inimeste aju võib olla aeglasem ülesannete vahetamisel või teatud info töötlemisel. See võib tekitada olukordi, kus inimene n-ö tardub ega suuda hetkega reageerida või ümber lülituda uuele ülesandele.
ATH positiivsed ja negatiivsed küljed
Kuigi ATH võib tuua kaasa mitmeid raskusi, on sellel ka omad tugevused. ATH-ga inimesed on sageli väga energilised, loovad ja intuitiivsed. Nad võivad olla erakordselt head probleemilahendajad ning kohaneda kiiresti muutuvate olukordadega. Samuti on neil sageli suur empaatiavõime ja nad suudavad hüperfookusesse langeda, kui miski neid tõeliselt huvitab.
Negatiivsetest aspektidest võib ATH põhjustada raskusi organiseerimisel, ajaplaneerimisel ja pikaajaliste eesmärkide seadmisel. Impulsiivsus ja püsimatus võivad mõnikord viia probleemideni töökohal või suhetes. Kui neid eripärasid ei suudeta teadlikult juhtida, võivad ATH-ga inimesed olla altimad sõltuvusprobleemidele ja läbipõlemisele.
Ravi ja toimetulek
ATH-ga toimetulek põhineb kolmel peamisel põhimõttel: teadlikkus, elustiili muutmine ja vajadusel farmakoloogiline ravi.
Teadlikkus tähendab seda, et inimene peab õppima oma aju toimimist mõistma ning leidma viise, kuidas oma tugevusi maksimaalselt ära kasutada. Paljud ATH-ga inimesed saavad kasu psühhoedukatsioonist, kogemusnõustamisest ja psühholoogilisest toetusest.
Elustiili muutused võivad oluliselt parandada ATH sümptomitega toimetulekut. Tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus, stabiilne unerütm ja teadlik stressijuhtimine on kõik olulised. Toidulisandid, nagu oomega-3 rasvhapped, magneesium ja tsink, võivad toetada aju tervist ja parandada keskendumisvõimet.
Farmakoloogiline ravi on sageli vajalik juhtudel, kui ATH mõjutab oluliselt igapäevaelu. Stimulandid, nagu metüülfenidaat ja lisdeksamfetamiin, aitavad reguleerida dopamiini ja noradrenaliini taset ajus, parandades seeläbi tähelepanu ja impulsside kontrolli. Samas ei ole ravimid ainus lahendus ning neid tuleks kombineerida elustiilimuutustega.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et ATH on arenguline eripära, mis mõjutab aju tööd ja võib põhjustada nii väljakutseid kui ka eeliseid. Täiskasvanueas võib ATH väljenduda mitmel viisil ning selle mõju sõltub suuresti inimese teadlikkusest ja oskusest sellega toime tulla. Kuigi ATH ei ole haigus, mida saab välja ravida, on võimalik selle sümptomeid leevendada ja sellest tulenevaid eripärasid enda kasuks tööle panna.
Oluline on mõista, et ATH ei ole takistus edule ega heaolule. Õigete toimetulekuviiside, teadlikkuse ja vajadusel raviskeemi abil on võimalik elada täisväärtuslikku ja edukat elu, kasutades ATH-ga seotud tugevusi ja minimeerides selle negatiivseid aspekte.“
ATH ravi
  • Psühhoedukatsioon – teadlikkus, psühhohügieen
  • Infomaterjalid, raamatud
  • Kogemusnõustamine
  • Psühholoogiline nõustamine
  • Toitumine – vähendada süsivesikuid, tõsta valku, eemalda kiirtoit
  • Uni korda
  • Stabiilne kehaline seisund
  • Füüsiline aktiivsus/trenn
  • Meditatsioon, jooga, pilates jms
Toidulisandid:
  • Oomega-3 1000-3000 mg/p (60% EPA, 40% DHA)
  • Fosfadidüülseriin 200-300 mg/p
  • Tsink (tsitraat või glütsinaat) 30-40 mg/p
  • Magneesium (glütsinaat, tsitraat, malaat) 100-400 mg/p
  • männikoore-ekstrakt, rodioola, Ashwagandha, multivitamiinid
  • Neurotagasiside (neurofeedback)
  • Ravimid (nr 1 – stimulandid)
  • Ajustimulatsioon – nt kaasuva depressiooni korral

Seotud lood

Uudised
  • 03.03.25, 08:00
Üks ATH-aju teistele: see pole maailmalõpp
Jessica McCabe raamat “Kuidas elada ATH-ga” käib läbi kõik olukorrad, kuhu ATH-inimesed satuvad, lähtudes autori enda elust. Ta ei piirdu siiski vaid enese kogemusega, vaid on raamatusse kogunud paljude ATH-inimeste kogemusi.
Töökuulutused
  • 18.03.25, 13:39
Tartu Ülikooli Kliinikum otsib kliiniliste valdkondade juhte
Kandideerimise tähtaeg: 16.04.2025

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele