Selle arvamusega kutsun üles mõtisklema ja kaasa rääkima meid kõiki puudutaval teemal: odavama retseptiravimi eelispakkumine apteekides. Teatavasti kohustab seadus apteekrit nüüd pakkuma kogu toimeaine valikut alates odavamast. Mullu suvest kehtima hakanud määrusega on see pandud kohustuseks ka hulgimüüjale: võtta lattu kõik, ka kõige soodsama hinnaga ravimid. Varem hulgimüüjal seda kohustust polnud ja odavam ravim lihtsalt ei jõudnudki jaemüügini. Seega on tagatud see, et apteeker esitleb meile täisvalikut retseptiravimitest, millest saame endale meelepärase valida.
Praktika tundub aga olevat ikkagi teine. Käisin aasta alguses üle pika aja antibiootikumide järel ühes Tallinna ketiapteegis ja apteeker andis valida vaid ühe ravimi, mis maksis mulle 12 eurot. Küsisin, kas on teisi ka veel, ja sain kuue-eurose geneeriku kõrvale. Jäin mõtlema, miks ta alustas kallimast, kui peaks pakkuma soodsaimat? Perearst oli digiretseptile kirjutanud toimeaine, mitte kallima ravimi nimetuse... See seik meenus mulle, kui kohtusin sel nädalal ühe ravimifirma juhiga, kes hiljuti Tallinnas ostjana sai ka vaid kallimat ravimit valida. See firmajuht tõdes, et endiselt kehtib paljudes apteekides nn uksemaks, st apteekrid pakuvad turunduslepingute põhjal eelistatult teatud tooteid. Seda nii käsimüügi kui ka retseptiravimite puhul, väitis tema. Seda kinnitab ka pilk suuremate apteegikettide majandusaruannetesse, kus turundusteenus on ühe reana sees. See näitas 2010. aastal päris suurt kasvu võrreldes 2009. aastaga. Muidugi on täiesti legaalne turundusteenust pakkuda. Küsimus ostjana on vaid, kas see mõjutab apteekrit.
Seotud lood
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!