Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.
- Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba Foto: Heidy Rüütel-Tuul
Kuivõrd oluline on aga võõrkeelte oskus? Kuigi võõrkeelte oskus tuleb meedikutele oma töös kahtlemata kasuks, ei saa patsient eeldada, et arst ja õde oskaksid kõiki maailma keeli. Kui arsti juurde tuleb patsient, kes ei oska ei riigikeelt ega riigis enam kasutatud keeli, võiks see olla patsiendi kohustus kutsuda kaasa keegi, kes aitab tal end arusaadavaks teha. Meie haiglas on olnud juhtumeid, kus võõrkeelt kõnelev patsient on tulnud vastuvõtule koos tõlgiga või on suutnud tema lähedane inglise keeles suhelda. Siiani on hakkama saadud.
Seotud lood
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.
Arstide liidu eetikakonverentsil meenutati, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide küsimus kerkis rohkem esile umbes 10 aastat tagasi, sest Ida-Virumaa suuremate haiglate juhid ütlesid, et neil on mujalt pärit arste vaja.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.