Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstide keelenõude osas plaanitakse muutuseid
Arstide liidu eetikakonverentsil meenutati, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide küsimus kerkis rohkem esile umbes 10 aastat tagasi, sest Ida-Virumaa suuremate haiglate juhid ütlesid, et neil on mujalt pärit arste vaja.
Õppetöö. Foto: Scanpix/Caro
“Sellest ajast on kirjutatud palju kirjasid ja pöördutud valitsuse poole, peetud nõu terviseametiga ning mulle jäi meie viimasel nõupidamisel mulje, et muudatused määruses, millega nõutakse andmeid registreerimise menetluses, tehakse, ja mingi nõue seoses keelega sinna ka tuleb,” kõneles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk.
Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.