Eesti võiks olla liider tulevikutervishoiu kujundamises, mitte ei peaks leppima oma positsiooniga mahajääjate seas, kirjutab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi Äripäevas.
- Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi Foto: Andras Kralla / Äripäev
Kas oleme tervishoiu tulevikukindluse poolest Euroopas liidrid või mahajääjad – just selle küsimuse üle arutleti hiljuti riigikogu komandandi majas toimunud seminaril. Faktid, mille põhjal järeldusi teha, tuginesid 2400 andmepunktil, mis pärinesid 83 avalikult kättesaadavast andmebaasist. Valiku, milliseid andmepunkte kasutada, tegid seitse eksperti seitsmest organisatsioonist: esindades nii patsiente, tervishoiu korraldajaid, arste, tulevikunägemust kui ka tervishoiu innovatsiooni valdkonda.
Seotud lood
2018. aasta jooksul on geenivaramuga liitunud 100 000 uut geenidoonorit. 2019. aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Projekti järgmises etapis aastatel 2019-2022 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.
Ravimiesindaja ei kao kuhugi, aga ravimid personaliseeruvad ja mõõtma tuleb hakata tulemust.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024