Tervishoius käib tehnoloogiline revolutsioon

Tervishoiutehnoloogias on meie hinnangul tulemas revolutsioon. Uute tehnoloogiliste vahendite abil saab parandada nii tervishoiu kvaliteeti kui ka tõhusust.

Maailma rahvastik vananeb. Mida vanemaks jääme, seda enam raha kulutame tervishoiule. 80-aastase inimese keskmine kulu on 40-aastasest neli korda suurem. Aina vanem rahvastik tähendab ka seda, et vähemate inimeste maksutulu peab suutma rahastada üha rohkemate inimeste hooldust, sest töötavate inimeste osakaal jääb inimeste koguhulgas aina väiksemaks.

Kaasaegne elustiil on tervisele mitmel moel kahjulik. Me liigume vähem, oleme rohkem stressis ja sööme ebatervislikumalt. Vananev rahvastiku struktuur ja meie kahjuks aina ebatervislikum eluviis suurendavad kulusid katastroofiliselt ja vähendavad tervishoiu suutlikkust. Siin tulebki mängu uus tehnoloogia.

Tervisetehnoloogia on aina tavapärasemaks muutuv mõiste tervishoiu tõhususe, tootlikkuse ja üleüldise kvaliteedi parandamiseks mõeldud uuenduste, tehniliste seadmete ja programmide kohta, samuti hõlmab see uute ravimite ja ravi arendamise lihtsustamist.

Tervisetehnoloogia saab kasu meditsiiniliste andmete suuremast hulgast, mida patsiendid saavad ise kella või mobiilirakenduse abil koguda. Andurid aitavad diabeetikutel veresuhkru taset mõõta või kontrollida, et ravimit on võetud õigel ajal õige kogus. Stanfordi ülikooli 2017. aasta aruandes ennustati, et tervisega seotud andmete hulk tõuseb 48 protsendi võrra igal aastal ajavahemikus 2013 kuni 2020, ehk seitsme aastaga 15 korda.

Tervishoius on täpsus ja konfidentsiaalsus eluliselt olulised. See tähendab väga rangetele standarditele vastavat IT-turvalisust. Digitaalsed lahendused võivad vähendada paberimajandust ja tagavad automaatselt ühilduvuse teabevoo ja andmete säilitamise standarditega.

Asjade interneti (IoT) kasutades saab patsiendid varustada skannitavate ID-käevõrudega, mis annavad arstile tervisekaardiga seotud teavet. Lisaks saab kogu raviprotsessi automatiseerida programmidega, mille abil käsitletakse kõike alates retseptidest kuni füüsilise kättetoimetamiseni ja järelkontrollini.

Tehisintellekti (AI) abil saab tuvastada kasvajaid ja teisi potentsiaalseid surmaga lõppevaid haigusi varasemas staadiumis, kuna haavandeid või maksalaike saab pildistada mobiilirakenduste abil, mis analüüsivad asjakohaseid meetmeid.

Ravimitööstuses saavad tehisintellekt ja masinõpe kiirendada aeganõudvaid ülesandeid, nagu ravimite keemiliste kombinatsioonide optimeerimine. Lisaks on inimeste geneetilise ülesehituse kaardistamine muutunud palju odavamaks. Niinimetatud täppismeditsiinis on ravi kohandatud individuaalsetele seisunditele.

Kaasaegses kirurgias kasutatakse palju roboteid, mis põhinevad samuti tehisintellektil. Näiteks võivad robotid abistada kirurgi käimasoleva operatsiooni ajal või suurendada opereeritavat piirkonda ning tõlgendada kirurgi käeliigutusi. Lisaks saab liitreaalsuse (AR) ja virtuaalreaalsuse (VR) abil teha teravamaid või suurendatud pilte, mis aitavad opereerida täpsemalt ja vähema hulga sisselõigetega. Selle tulemuseks on vähem pindmisi vigastusi operatsiooni käigus ja seega vähem komplikatsioone, kiirem paranemine ja vähem koormust tervishoiusüsteemile.

Tugitehnoloogia võib suuresti parandada puuetega inimeste elu. Tulevikus võivad tõelisuseks saada isegi tehissilmad pimedatele ja tehiskõrvad kurtidele.

Tehisintellekti mõnevõrra vastuolulist kasutamist võib juba näha ka jätkuva pandeemia ajal. Nii Hiina kui ka Lõuna-Korea kasutasid pandeemia alguses automatiseeritud näotuvastussüsteemi, et analüüsida COVID-19 levikut.

Kas teil on vaja uut südant, neeru või ehk munasarja? 3D-printimisega kasutatakse spetsiaalselt kavandatud masinaid ja materjale, et luua tehisorganeid ja inimkude. Saate luua ka virtuaalseid pilte organitest, et võimaldada kirurgiks pürgijatele realistlikke koolitusi.

3D-printimist kasutatakse ka biomeditsiinis. Näiteks võite disainida tablette, mis sisaldavad erinevaid ravimeid erineva lõhustumisajaga. Koos robottablettidega, mida saab tehisintellekti abil liigutada ja viia kehas õigesse kohta.

Google, Amazon ja Apple on ühed tehnoloogiagigantidest, kes on hiljuti tervishoiu valdkonna ettevõtteid ostnud. Me näeme seda trendi kui potentsiaalset turgu mõjutavat tegurit, kus ettevõtete ostmise aktiivsus võib tõsta tervisetehnoloogia aktsiate hindasid.

Samal ajal peegeldub suur kasvumäär ja potentsiaal paljude tervisetehnoloogia ettevõtete fundamentaalnäitajate järgi juba suhteliselt kõrgele roninud hinnatasemetes. See tähendab kahtlemata, et tervisetehnoloogia valdkonnal on tänaseks selgelt kõrgem risk kui aktsiaturul tervikuna. (Näiteks kui vaatame ROBO Global Healthcare Technology and Innovationi indeksit (HTEC), siis 22 ettevõtet 50-st ei teeni üldse kasumit. Ülejäänud 28 ettevõttel on ettevaatav hinna-kasumi suhe (PE) 2021. aastal umbes 63 ja 2022. aastal umbkaudu 34.) robootika vajab väga palju väljaõpet ja tervishoiu õiguslik raamistik võib olla nii bürokraatlik kui ka keerukas. On ka selge risk, et see keerukus suureneb – arvestades erinevate tarkvarade ja teenuste hulka – ja arstid peavad suutma töötada arvukate süsteemidega.

Ettevõtted, mis kõige suurema tõenäosusega edu saavutavad, on ilmselt need, kes loovad nendele probleemidele parimad lahendused – need, kes toetavad kohandatavust ja rajavad tulevikustandardeid. Kuid selliste üksikettevõtete tuvastamine ei ole lihtne ning „tulistada tuleb pigem haavlitega.“ Temaatilise indeksifondi kasutamine võib meie hinnangul aidata investoril just seda teha. Tervisetehnoloogia on seega meie hinnangul väga atraktiivne valdkond, mille aktsiate hinnangud on juba paraku õigustatult kõrged.

Siiski, kirjeldatud trendi eeldatava jätkumise aspektid ja suurte ettevõtete poolt kestev väikeste kokku ostmise trend on ilmselt piisavad selleks, et olla positiivne mõjur investoritele ja laiemas perspektiivis ka maailmale tervikuna. Arvestades tervisetehnoloogia määratut strukturaalset kasvupotentsiaali, oleks pikaajalisel investoril meie arvates aeg end teemaga kurssi viia.