Jäätmete sortimiskapid sobivad ka haiglatesse

Põhja-Eesti Regionaalhaigla alustas hiljuti jäätmete liigiti kogumist ka haigla kabinettides ja teistes tööruumides, võttes kasutusele spetsiaalsed jäätmete sortimiskapid.

"Sortimiskappides kogume eraldi biojäätmeid, paberit ja pappi, segapakendeid ja olmejäätmeid (sortimisest ülejääv prügi)," selgitas regionaalhaigla haldusjuht Tõnu Talisainen. Seni haigla kabinettides ja tööruumides olnud prügikorvid korjati sortimiskappide tuleku eel kokku. „Ostsime need kapid, et panustada keskkonnahoidu, suunata materjale uuesti ringlusse. Samuti hoiame nende abil kokku suure hulga kilekotte, misläbi panustame haigla CO2-jalajälje vähendamisesse,“ lisas Talisainen.

Regionaalhaiglale tarnis kontorisse sobilikud sortimisjaamad Eesti Pakendiringlus, kelle esindaja sõnul on peamised põhjused jäätmeid liigiti koguda ikkagi keskkond ja tervis. „Jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui jäätmed on puhtad ja liigiti kogutud just sellel hetkel, kui need tekivad. Hiljem on neid üksteisest eraldada peaaegu võimatu. Kuigi ka seadus kohustab kõiki jäätmeid liigiti koguma, peaks seda tegema juba vastutustundest ja hoolimisest enda ja keskkonna tervise pärast. Õigesti jäätmetega toimetades satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, lisaks on paljud materjalid täna kergesti taaskasutusse suunatavad ja tänu sellele kaevandatakse ka vähem uut toorainet,“ rääkis Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.

Harkmanni sõnul on oluline, et liigiti kogumine saaks normiks: kodudes, kontorites, kinodes, poodides, kohvikutes ja kõikjal mujal. „Haiglad ei ole muidugi erand – kontori poolel tekivad ka haiglates ja igal pool mujal üsna ühesugused jäätmed. Peamiselt pakendid, kindlasti paberit ja pappi, aga veidi ka biojäätmeid, mis einepausidest üle jäävad. Need on materjalid, mis on kõik väga hästi ringlusse võetavad ja seetõttu on lausa kurb tunne mõnikord, sortimisvõimaluste puudumisel, neid ühte kasti kokku visata,“ oli Harkmann nördinud.

Harkmann rõhutab ka, et kindlasti ei piisa ainult sortimisjaamast või -kapist siseruumides, vaid läbi peab mõtlema ka õuelahendused. Kõikide hoonete jäätmemajades peaksid olema eraldi biojäätmete, paberi-papi ja pakendikonteiner. Kui alal on ka kohvikuid-restorane, siis peaks olema eraldi klaaspakendikonteiner,“ täpsustas Harkmann. Konteinerite paigaldamiseks tuleks ühendust võtta piirkonna jäätmevedajaga.

1. Kõige tähtsam on eraldi koguda biojäätmeid – biolagunev materjal muudab teistega kokku puutudes muud jäätmed kasutuskõlbmatuks. Toidujäätmetest saab teha komposti, aga mis veel parem – biogaasi, mida saab kasutada transpordikütusena. Näited biojäätmetest: tahked toidujäätmed, paberkäterätid, närtsinud lõikelilled.

2. Kindlasti kogu eraldi paber ja papp. Kogutud paberist ja papist valmistatakse taaskord erinevaid paberpakendeid ja uut paberit – nii säästame omakorda puude raiumist.

Näited paberi- ja papijäätmetest: ajalehed ja printeripaber, raamatud, ajakirjad, pappkastid jm paberpakend.

3. Pakendeid tekib nii kodus kui töökohas kõige rohkem, seega on väga oluline need liigiti koguda, sest suurt osa nendest on võimalik uuesti taaskasutatud materjalina ringlusse võtta. Segapakendid on kõik ülejäänud pakendid (mis ei ole paber ja papp). Sortimisel ei ole vaja nuputama hakata, kas materjali saab ringlusse võtta või ei, oluline on igasugune pakend muudest jäätmetest lihtsalt eraldi sortida. See, missuguseid materjale saab ringlusse võtta, muutub pidevalt. Kõige kindlam on sortida KÕIK pakendid muust prügist eraldi!

Sellisel viisil jäätmeid sortides tekib segaolmejäätmeid väga vähe. Näiteks regionaalhaiglas on segaolmejäätmed enamasti tühjad pastapliiatsid, kasutatud maskid, vahtplastist toidukarbid ja muud määrdunud pakendid, mis ei sobiks pakendikonteinerisse, kus on eeldus, et pakend ei tohi määrida teisi pakendeid (materjale).