Eesti arstide keskmine palk juba üle kahe riigi keskmise

 Hiljutine Euro Health Consumer Index nimetab Eestiarstiabi Euroopa Liidus tervishoiu hinna ja kvaliteedi suhte osasparimaks. See aga ei tähenda- et meil arenguruumi ei oleks.<br /><br />Palju on olnud juttu sellest- et tervishoiukulude osakaal SKPst onEestis liiga väike. Selles vaates on tõsi- et Eesti tervishoiukuludkasvavad Euroopa Liidu keskmisest pisut aeglasemalt. Siin on agamitu probleemi. SKP sõltub paljudest parameetritest- mis võivadmuutuda ja mida on raske prognoosida. Näiteks viimase kolme aastajooksul korrigeeris Statistikaamet näitajat neli korda- sest SKParvestusmetoodikat uuendati Euroopa Liidu nõuete järgi. Nii muutustervishoiuteenuste kogukulude osakaal SKP-st neli korda. OsakaalSKP-st ei väljenda aga tegelikku vajadust. Samuti pole kindlatseost riigi tervishoiukulude mahu ja rahvastiku tervise vahel- sestainult nende põhjal ei tea me- millises riigis on inimesed tervemadja tervishoid kvaliteetsem. Nii ei saa ka tervishoiukuludesuurendamise või vähendamise otsuseid langetada üksnes SKPprotsendile tuginedes.<br /><br />Kindlasti on meditsiinitöötajate palk üks olulisi tervishoiurahastamise küsimusi. See teema kerkib esile igal aastal ning siinoleme teinud ka edusamme. Eesti arsti tänane miinimumpalk on 18 800krooni- seda lisatasudeta. Ka õdede ja hooldajate palk on tõusnud.Eesti arsti arvestuslik keskmine palk 24 500 krooni ületab tänakahekordse Eesti keskmise töötasu. Ka teistes edukates Euroopariikides on see suhe üsna sarnane.<br /><br />Tähtis on- et Eesti meditsiin areneks tervikuna. Mitte üksnes palk-vaid tänapäevased töötingimused- parimad tehnoloogiad- ravimid-arsti-patsiendi suhted- klienditeenindus ning olmetingimused onolulised. Arstiabi on üks tervik- olgu see ennetustöö- ravi võitaastumine. Iga osa eraldi ning kõik osad koos.