Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asendusemaduse teema vajab ühiskonnas veel arutelu
Eestis soovib paar naist aastas saada last
asendusema abil ja kuigi neil naistel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik
ise emaks saada, ei luba praegused seadused siiski lähedastel või sõbrannadel
neile appi tulla.
Nüüdseks on nii Bioeetika Nõukogus kui ka sotsiaalministeeriumis jõutud seisukohale, et asendusemadus tuleb seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".
Seotud lood
Lapsi tahtvad paarid pöörduvad üha enam
Indiasse, kus surrogaatlus nõrgalt reguleeritud. Seetõttu õitseb riigis äri,
milles emakaid n-ö renditakse.
Eesti Bioeetika Nõukogu asejuht Andres Soosaar rõhutab, et asendusemaduse juures tuleb silmas pidada, et selle protseduuri tulemusena tekib uue ilmakodaniku ja temaga seotud inimeste õige keerukas sotsiaalne kooslus, mis ei pruugi alati käituda just lapse kõige paremate huvide järgi.
Viimastel nädalatel algatatud poleemika
seni seadusega keelatud reproduktiivtehnoloogilise asendusemaduse lubamiseks
Eestis on siiani olnud õige ühekülgne.
Eestis asendus- ehk sünnitusemade
kasutamisele rohelise tule anda otsustanud sotsiaalministeerium pani järgmise
aasta tööplaani vastava seadusemuudatuse koostamise.
Eestis ei tohi praegu kasutada kunstlikult
viljastatud asendusema teenust. Arstid ja juristid ei pea säärast keeldu aga
mõistlikuks ning vastav paragrahv läheb peagi ülevaatamisele.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele