Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asendusemadus liigub legaalsusele
Eestis ei tohi praegu kasutada kunstlikult
viljastatud asendusema teenust. Arstid ja juristid ei pea säärast keeldu aga
mõistlikuks ning vastav paragrahv läheb peagi ülevaatamisele.
Asendusemadus tähendab lahtiseletatult, et mingil põhjusel lapsi mittesaav või neid ise sünnitada mittesooviv naine laseb oma munaraku ning mehe seemneraku abil kunstlikult viljastada teise naise, kes lapse ilmale kannab. Seejärel adopteerivad sugurakkude omanikud ehk bioloogilised vanemad lapse endale tagasi, vahendas Postimees.
Eesti Bioeetika Nõukogu asejuht Andres Soosaar rõhutab, et asendusemaduse juures tuleb silmas pidada, et selle protseduuri tulemusena tekib uue ilmakodaniku ja temaga seotud inimeste õige keerukas sotsiaalne kooslus, mis ei pruugi alati käituda just lapse kõige paremate huvide järgi.
Eestis soovib paar naist aastas saada last
asendusema abil ja kuigi neil naistel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik
ise emaks saada, ei luba praegused seadused siiski lähedastel või sõbrannadel
neile appi tulla.
Eestis asendus- ehk sünnitusemade
kasutamisele rohelise tule anda otsustanud sotsiaalministeerium pani järgmise
aasta tööplaani vastava seadusemuudatuse koostamise.