Bioloogiline ravi on täiesti uus tase
liigeseid hävitava haiguse reumatoidartriidi ravis, kuigi kättesaadav on see
kõrge hinna ja rangete nõuete tõttu vähestele.
“Muutus oli tohutu. Ma saan käia tööl ilma pisarateta,” rääkis 32aastane õpetajanna Kristi Klais, kes puutus rematoidartriidi ilmingutega kokku juba 14aastase koolitüdrukuna, kui tal hakkas valutama vasak põlv. IX klassi lõpuks olid Klaisil põletikus mõlemad põlve-, hüppe- ja küünarliigesed, labakäed ja lõualiigesed. Pärast lapse sündi selgus, et pikaajalise hormoonraviga oli kaasnenud osteoporoos. Järgnes kae, mille tõttu tuli Klaisil kontrolltööde parandamiseks luup appi võtta. Praeguseks on naisel vahetatud ka mõlemad puusaliigesed.
Seotud lood
2007. aastal pöörati Eesti reumatoloogias uus lehekülg – nagu kõigis teistes Euroopa Liidu maades, sai ka Eesti reumaatilistele haigetele võimalikuks bioloogiline ravi tuumornekroosi faktor (TNF) alfa-inhibiitoritega.
Bioloogilised ravimid sunnivad
liigesepõletiku kahurid vaikima, kuid neid ei saa paraku veel kõik abivajajad,
nendib reumatoloog Tõnu Peets.
Tänasel reumaliidu foorumil märkis
reumatoloogide seltsi esimees Tõnu Peets, et bioloogilise ravi alustamise
kriteeriumid Eestis on Euroopa rangeimad ja leevendada neid haigekassa pole
soovinud. Ta julgustab patsiente pöörduma otse haigekassa poole ravikulude
kinnimaksmiseks.
Paljude haiguste puhul ei anna ravimid
oodatud tulemusi, sest need kutsuvad inimestel esile kõrvaltoimeid ja avaldavad
isesugust mõju, kuid lahenduse tooks konkreetse patsiendi genoomiinfost lähtuv
ravi, ütles Tartu ülikooli neuroloogia õppetooli dotsent Pille Taba.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024