Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõnu Peets: bioloogilise ravi kriteeriumid on meil Euroopa rangeimad
Tänasel reumaliidu foorumil märkis
reumatoloogide seltsi esimees Tõnu Peets, et bioloogilise ravi alustamise
kriteeriumid Eestis on Euroopa rangeimad ja leevendada neid haigekassa pole
soovinud. Ta julgustab patsiente pöörduma otse haigekassa poole ravikulude
kinnimaksmiseks.
"Eesti meetod eeldab patsiendi teatavat eelnevat indvaliidistumist, enne kui bioloogilise raviga alata saaks," jätkas reumaarst. Ida-Tallinna Keskhaiglas töötava Tõnu Peetsi sõnul on näiteks nende juures bioloogilisele ravile pidev 50st inimestest järjekord. Haigla saab tegutseda vastavalt talle eraldatud lepingumahule ja järjekorda kaotada ei suuda.
Autoimmuunsete liigesepõletike, sh näiteks
reumatoidartriidi, all kannatab ligikaudu 1% Eesti tööealisest elanikkonnast.
Praxise arvutuste kohaselt kaasnes kõnealuste haigustega Eesti ühiskonnale 2010.
aastal 27,2 miljonit euro eest kulu.
Konservatiivsete reumaravipäevade arv on
vähenenud Soomes kolmeteist aasta jooksul 74 protsenti ja ravikuuride arv 62
protsenti, kirjutab Mediuutiset.fi. Samal ajal on reumatoidartriidi kunstliigese
lõikused vähenenud 38 protsenti.
Alates 2007. aasta jaanuarist hüvitab haigekassa teatud reumaatiliste haiguste ravi bioloogiliste ravimitega, kuid need pole ravimite loetelus, vaid Tervishoiuteenuste loetelus.
2007. aastal pöörati Eesti reumatoloogias uus lehekülg – nagu kõigis teistes Euroopa Liidu maades, sai ka Eesti reumaatilistele haigetele võimalikuks bioloogiline ravi tuumornekroosi faktor (TNF) alfa-inhibiitoritega.