Endometrioos on üsna levinud
günekoloogiline haigus. Kuus kuni 10 % kõigist viljakas eas olevatest naistest
on selle haiguse poolt suuremal või vähemal määral mõjutatud.
Ainus võimalus seda haigust tänapäeval diagnoosida, on laparoskoopia, mida tehakse narkoosi all. Praegune ravi on piiratud kas kirurgilise sekkumise ja/ või hormoonpreparaatidega, millel mõlemal võivad olla ebasoovitavad kõrvaltoimed. Ajakirjas Nature Genetics avaldatud töö võib tuua sellesse olukorda olulise läbimurde, kirjutas võrguleht teadus.err.ee.
Seotud lood
ITK naistearst Mall Varvas rääkis Eesti Valu Seltsi konverentsil naiste alakõhuvaluga seotud teemadest. Murettekitav on see, et vaid kolmandik naistest, kel valutab kõht tihti või vahel, pöördub arsti poole.
Kroonilise vaagnavalu ja endometrioosiga on maailmas vähemalt viis miljonit patsienti. Endometrioosi tõttu on viljatus vähemalt 2,5 miljonil naisel. 1,5 miljonil naisel esinevad mõlemad sümptomid – nii vaagnavalu kui ka viljatus.
Suurbritannia Liverpooli ülikooli teadlased
on leidnud endometrioosi põhjustaja, mis võib anda lootust edasiste
ravivõimaluste leidmiseks.
Kord kuus kohtub Tartu Ülikooli Kliinikumi
onkoloog Hele Everaus vastuvõtutoas inimestega, et rääkida vähihirmust. Teisiti
öeldes – ta konsulteerib inimesi, kes ei olegi haiged.
Tartu Ülikooli Kliinikumi päriliku vähi
alase nõustamise teenus sai teoks tänu rahvusvahelisele uuringule, mis selgitas
ühes regioonis välja need inimesed, kel on suur risk haigestuda pärilikku
vähki.