Haigekassa ja perearstide vastuolu
pisilõikustega seoses algas sellest, et haigekassa ei arutanud oma otsust
perearstidega. Perearstid said sellest teada alles neile saadetud uuest
haigekassa lepingust. See jättis mulje tugevama õiguse kasutamisest haigekassa
poolt, selgus perearsti Diana Ingeraineni jutust.
"Juba paar aastat tagasi tegi Eesti Perearstide Selts haigekassale ettepaneku, et arstid saaksid jätkuvalt kasutada histoloogilise uuringu koodi. Haigekassa vastas, et võtab selle menetlusse. Seda vastust ei tulnud enne kui tuli otsus, et üleüldse, pisikirurgia lõik, mis kujutab endast väikeste nahakasvajate eemaldamist, perearstide tegevusest välja jätta," selgitas Ingerainen. Ehk siis haigekassa oli tema sõnul küsinud perearstide taotluse peale eriarstide arvamust, kuid seda perearstidega omakorda ei arutanud enne otsuse langetamist.
Seotud lood
Eesti Perearstide Selts sai 29. detsembril
haigekassa juhatuse liikmelt Mari Mathiesenilt seoses pisioperatsioonide
mittekinnimaksmisega vastuse, mille toome siinkohal ära.
Haiglates on viimastel aastatel muutunud
populaarseks suhtlemiskoolitused, kuid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas alles
kavatsetakse patsientidega suhtlemist ja kriisi lahendamist puudutava aine
killud üheks kohustuslikuks aineks kokku viia.
Haigekassa otsustas, et alates 1.
jaanuarist 2011 peavad patsiendid pisikirurgiliste protseduuridega, mida seni
sai teha perearsti juures, pöörduma haiglasse päevakirurgiasse ja Eesti
Perearstide Seltsi hinnangul pikendab see ravijärjekordi ja raiskab
raviraha.
Eilse kohtumisel
sotsiaalministeeriumis lepiti kokku, et 17. jaanuariks püüab perearstide
selts jõuda kirurgide, nahaarstide ning täiendavalt ka onkoloogidega
ühisele seisukohale, kas nad võivad teha naha pindmiste ning aluskoekasvajate
eemaldamisi, rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024