Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
300 Eesti inimest sureb aastas mürgistusse
Mürgistussurmade arv on Eestis
küll vähenenud, kuid mullu kaotas sel põhjusel meil elu 300 inimest,
selgus eilsel EMO kevadkonverentsil.
Mürgistusteabekeskuse juhataja Kristiina Põllu sõnul on tänu päästeameti heale tööle vingugaasisurmade osakaal vähenenud ja mõnevõrra on vähem ka etanooli surrogaatide tarvitamise tagajärjel hukkunuid, vahendas Tarbija24.
Eesti Mürgistusteabekeskuse numbrile
tulevatest kõnedest valdav osa puudutab alla 3-aastaste lastega juhtunud
õnnetusi. Täiskasvanute üheks peamiseks mürgistuse põhjuseks on ravimite vale
tarvitamine.
Mürgistuste tagajärjel surnud inimeste arv
on kolm korda suurem kui näiteks liiklusohvrite arv, kuid erinevalt
liiklusohutusest ei panusta riik mürgistuste ennetamisse sentigi.
Mullu suri vigastuste ja mürgituste
tagajärjel Eestis kokku 1278 inimest. Neist rohkem kui sada olid 15-24 aastased
noored, enamuses noormehed. Vigastused ja mürgistused moodustavad ligi 2/3
kõigist noorte surmapõhjustest.