Insuldi raviteekonnal võetakse kasutusele uus standard

Tervisekassa teatel tagab standard selged juhised ravietappideks ja hõlbustab koostööd eri spetsialistide vahel.

Insuldi raviteekonna arendamine algas 2019. aastal, kui tervisekassa algatas juhtprojekti, mille eesmärk oli parandada insuldipatsientide ravikvaliteeti.

Raviteekonna loomisel tehti tihedat koostööd erialaspetsialistide, kvaliteedijuhtide ja patsientide esindajatega, et kaardistada insuldipatsientide käsitluse hetkeseis. Projekti raames kaardistati mitu probleemi ja valupunkti, mis puudutasid nii patsiente kui ka nende ravimeeskondi. Edukalt tehtud juhtprojekt ja selle käigus valideeritud lahendused ongi alus tänavu käivitunud ja standardiseeritud insuldi raviteekonnale.

Uus raviteekonna standard näeb ette isheemilise insuldi saanud patsientide käsitlust insuldiüksusega haiglates, mille osas on Eestis sertifitseeritud kuus haiglat: Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla.

Insuldiüksusega haiglas alustatud kiire ravi tagab patsiendile vajaliku abi õigeaegselt ja sobivas kohas, kuna nendel haiglatel on ka võimekus teostada revaskulariseerivat ravi, kui see osutub vajalikuks.

Insuldiüksusega haiglas toimub insuldipatsiendi ravi multidistsiplinaarse ravimeeskonna koostöös, millesse kuuluvad neuroloogid, insuldiõed, taastusraviarstid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötaja ja mitmed teised spetsialistid.

Standardis on ära kaardistatud patsiendi teekond insuldisümptomite algusest kuni kojujõudmiseni, sealjuures määratletud, millised tegevused tehakse insuldiüksuses ehk neuroloogia osakonnas, millised on võimalikud järgnevad ravietapid ning milliselt toimub patsiendi jälgimine raviteekonna vältel ehk 365 päeva jooksul.

Raviteekonnal on oluline roll insuldikoordinaatoril, kes toetab patsiente insuldijärgse eluga kohanemisel, suunab neid vajalike tugiteenusteni, jälgib patsiendi isikliku terviseplaani eesmärkide täitmist ning pakub motiveerivat tuge ja nõu nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Üks suur probleem insuldipatsientide puhul on haiglajärgne periood, mil enamik patsiente peab kohanema suurte elumuutustega. Raskematel juhtudel on tarvis kaasata kogu tugivõrgustik, kohandada elukeskkonda ning kasutada erinevaid teenuseid ja abivahendeid igapäevaelu hõlbustamiseks. Sotsiaalteenuste tõhusamaks rakendamiseks tutvustatakse insuldipatsientidele ja/või nende lähedastele mitmesuguseid sotsiaalteenuseid juba insuldiüksuses. See aitab tagada, et patsiendi vajadused tuvastatakse ja lahendused planeeritakse enne haiglast koju suundumist.

Standard võimaldab tervishoiutöötajatel pakkuda insuldipatsientidele ühtsete printsiipide alusel õigeaegset ja kvaliteetset ravi, edendades standardiseeritud käsitlusega üldist insuldipatsientide ravi kvaliteeti.

Uue standardiga koos rakenduvad ravi rahastamise lepinguga reguleeritud isheemilise insuldi raviteekonna jälgimisindikaatorid. Need aitavad jälgida uue standardi jõustumist praktikas ning annavad tervishoiutöötajatele ja süsteemi arendajatele võimaluse hinnata standardi rakendamise efektiivsust.

Jälgimisindikaatorite rakendamise perioodi lõpus analüüsitakse kogutud andmeid, et määrata, millised indikaatorid saavad aluseks tulemuspõhise tasustamismudeli loomiseks. See lähenemine loob eeldused tervishoiusüsteemi jätkuvaks arendamiseks ning tõstab insuldipatsientide ravikvaliteeti.

Insuldi raviteekonna uus standard ja võimekus selle rakendumist mõõdikute abil jälgida tähistavad olulist sammu Eesti tervishoius. Standardiseeritud käsitlus, multidistsiplinaarne lähenemine ja tervisetulemite kogumine loovad aluse tõhusamaks raviks ning aitavad insuldist taastujatel saavutada parema elukvaliteedi.

Insuldiseltsi juhatuse liige Elen Kirt ütles, et insuldi raviteekonna arendamine ja uue standardi rakendamine on oluline, sest annab parema selguse raviteekonna erinevatest etappidest, mis omakorda aitab tagada üle Eesti võimalikult ühtset, sujuvat ning selget raviteekonda. “Iga insulti haigestunud inimene peab saama kiiret ja parimat ravi ja/või taastusravi, sõltumata elukoha piirkonnast Eestis.”

Tartu ülikooli kliinilise neuroloogia professori ja Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogi Janika Kõrva sõnul põhjustab insult suurt koormust nii tervishoiule kui ka sotsiaalsüsteemile, kuid eeskätt kannatusi patsiendile ja tema lähedastele.

“Insuldi raviteekond algab haigestumisest ning sel pikal teel läbib patsient mitu etappi, alates akuutravist ja jätkudes taastusraviga. Sellega teekond ei lõpe, sest pärast koju naasmist vajab inimene uues situatsioonis jätkuvat tervishoiusüsteemi tähelepanu ja sageli sotsiaalsüsteemi tuge. Eestis on insuldi akuutravi heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi parandamiseks insuldijärgselt tuleb muuta kogu insuldijärgset raviteekonda sujuvamaks ning parandada lõimumist tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel,” rääkist ta.

Rakendunud isheemilise insuldi standard keskendub Kõrva sõnuul just nende eesmärkide saavutamisele ning aitab kaasa ka Euroopa insuldi tegevuskava 2018-2030 elluviimisele Eestis. “Selle esmärgi nimel on ühendanud jõud ja 2022. aastal allkirjastanud koostöödeklaratsiooni L. Puusepa nimeline neuroloogide ja neurokirurgide selts, tervise arengu instituut, insuldipatsientide selts, õdede liit, perearstide selts, taastusarstide selts, sotsiaalministeerium ja tervisekassa.”