Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Novaator: Valmis hiire aju geeniatlas
Inimese ja laborihiire geenid on
pea 90 protsendi ulatuses samad. Hiire ajukoore geenide tundmaõppimine aitab
paremini aru saada inimesel esinevate närvisüsteemi haiguste tekkepõhjustest.
Suurbritannia rahvusliku terviseinstituudi genoomiuurijad ja Oxfordi ülikooli neuroteadlased avaldasid hiire geeniatlase ajakirjas Neuron. Uurimus kirjeldab rohkem kui 11 000 geeni aktiivsust tervete laborihiirte suuraju koore erinevates rakukihtides. Nüüd on võimalik hakata looma seoseid ajuanatoomia, geenide ja võimalike haiguslike protsesside vahel.
Sõrmejälje keeruline joontesüsteem on igal
inimesel ainulaadne. Isegi ühemunakaksikutel on erinevad (kuid siiski sarnased)
sõrmemustrid. Viies perekonnas maailmas esineb aga ebatavaline omadus, kirjutas
teadus.err.ee.
Esmaspäeval ajakirjas Proceedings of the
National Academy of Sciences ilmunud uurimuse kohaselt mõjutavad Lactobacillus
rhamnosus nime kandvad probiootilised bakterid hiirte vereringes leiduvate
stressihormoonide hulka ning sellest johtuvalt ka näriliste käitumist, vahendas
ERR
Teadusuudised.
Valitsus andis loa anda 6000 koeproovi USA
teadusasutusele uuringuteks, mille eesmärk on iseloomustada Eesti elanike seas
ringlevaid genoomseid variante.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!