Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Probiootilised bakterid mõjutavad hiirte käitumist
Esmaspäeval ajakirjas Proceedings of the
National Academy of Sciences ilmunud uurimuse kohaselt mõjutavad Lactobacillus
rhamnosus nime kandvad probiootilised bakterid hiirte vereringes leiduvate
stressihormoonide hulka ning sellest johtuvalt ka näriliste käitumist, vahendas
ERR
Teadusuudised.
Seedeelundkond on koduks miljarditele bakteritele. Valdav enamik nendest on inimestele kasulikud takistades seedeelundkonna kolonisserimist kahjulike bakteri poolt või tootes mõningaid toidu lagundamiseks vajalikke ensüüme, mida inimkeha ise teha ei suuda. Seega on 'probiootiliste bakterite' mõju inimese tervisele reaalne, ehkki võib-olla mitte nii suurejooneline, kui seda tihti reklaamitakse.
Tokyo ülikooli teadlased Takashi Tsuji
juhtimisel kasvatasid hiireloote rakkudest hamba ja siirdasid selle edukalt
täiskasvanud hiire lõualuusse, vahendab Novaator.
Inimese ja laborihiire geenid on
pea 90 protsendi ulatuses samad. Hiire ajukoore geenide tundmaõppimine aitab
paremini aru saada inimesel esinevate närvisüsteemi haiguste tekkepõhjustest.
Hispaania uurijad tegid kindlaks
probiootilise bakteri, mida saab kasutada Helicobacter pylori poolt
põhjustatud haavandite ravis. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Applied and
Environmental Microbiology, neid vahendas ERRi teadusportaal.
Probiootilised toiduained nagu mitmed
jogurtid ja jogurtijoogid parandavad reklaamtekstide järgi seedimist ning
organismi kaitsevõimet haiguste vastu. Teadlaste hinnangul on aga taolisi
väiteid väga raske tõestada.