Vaatamata kogukondade pidevale arengule on
laste vaimse tervise probleemide tähtsus suurima terviseprobleemina arenenud
riikides kasvamas. Euroopas on laste ja noorukite psüühikahäirete levimus 8%
kuni 23%. Levimus on tõusuteel, eriti psühhosotsiaalsete häirete osas.
Viimane viitab vajadusele mõelda kas elukeskkond, mida lastele pakume toetab nende sisulisi vajadusi, kas meie ootused neile on jõukohased, kuidas ennetada ja ravida laste vaimse tervise probleeme. Psüühika-ja käitumishäiretega laste ravilõhe on erinevate häirete lõikes kokku keskmiselt 50%, mis tähendab seda vähemalt 50 % nendest lastest, kes vajaksid ravi, seda ei saa. Abi korraldamisel on vaja mõjutada nii keskkonda kui konkreetseid ravivõimalusi.
Seotud lood
Täna, 9. detsembril toimub Tallinna
Ülikoolis SEYLE projekti konverents, kus käsitletakse Eesti õpetajate ja
õpilaste vaimset tervist võrdluses teiste Euroopa maadega.
Uue rahvusvahelise uurimuse järgi vaevlevad
paljud eurooplased vaimsete ja neuroloogiliste haiguste küüsis. Peaaegu 165
miljonit inimest ehk 38% populatsioonist kannatab igal aastal selliste
psüühikahäirete käes, nagu depressioon, ärevus, unetus või dementsus, vahendas
ERR-i teadusportaal.
Psühholoog Tiiu Arro sõnul jätab
kasvukeskkond neljale hooletusse jäetud lapsele jälje tõenäoliselt kogu eluks,
kirjutas Postimees.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024