Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: abiarsti palkamine on täiendav koormus
Mis asi see „abiarstisüsteem“ on?
Seadusemuudatus, mis „seadustab“ selle, mis niigi seaduslik – abiarst on arstiks
õppiv üliõpilane, kes võib töötada haiglas pärisarsti juhendamisel ning
vastutusel – ei ole veel „süsteem“.
Isiklikult usun, et abiarstisüsteem käivitub paremini siis, kui määratletakse abiarstide pädevus ja vastutus, kasvõi tasemeti vastavalt ülikoolis läbitud õppeprogrammile. Kui abiarstid oleksid eelkoolitatud mingeidki konkreetseid standardseid haiglatöid teostama (mida võib aga teha ka haiglates-praktikabaasides arstipraktika käigus) ning lahendatud on selle töö rahastamise korraldus.
Meditsiiniuudiste küsitlusele vastanud 51
meedikust 30 kinnitas, et nad tahaksid viimaste kursuse tudengit kindlasti
endale abiarstina appi. 13 inimest leidis, et risk oleks liiga suur ja 8 ei
tundnud abiarstist puudust.
Sotsiaalministeeriumis valminud seaduse
eelnõu kohaselt tuleb perearstidel, kelle nimistu on suurem kui 2000 patsienti,
tööle võtta abiarst, kirjutas Tarbija24.
Tudengite soov on täitunud ja sel suvel
saavad vähemalt neli kursust lõpetanud tulevased arstid esimest korda
abiarstidena tervishoiuasutustesse tööle asuda.
Vähemalt neli kursust läbinud arstitudengid töötavad teist suve paljudes haiglates ja perearstikeskustes abiarstidena. Samas tõdevad haiglad, et tudengite palkamiseks napib raha, kirjutas tarbija24.