Tudengite soov on täitunud ja sel suvel
saavad vähemalt neli kursust lõpetanud tulevased arstid esimest korda
abiarstidena tervishoiuasutustesse tööle asuda.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) endine president Gilber Kask, kes oli üks seadusemuudatuse riigikokku viijatest, on rahul. “Olukord on väga hea. Nüüd võin kindlalt öelda, et ots on lahti tehtud, seadust on vaja ainult edasi voolida,” sõnas ta.
Seotud lood
Möödunud on suvi, mil Eestis töötasid
esimesed abiarstid. Loodetavasti saame sellele kunagi tagasi vaadates öelda, et
see oli Eesti meditsiinile pöördepunktiks.
Kui ma 31. mail Tartus oma viienda kursuse
viimase arvestusega ühele poole olin saanud ja Tallinna poole sõitsin, ei olnud
mul veel täpset ettekujutust, milliseks need kaks kuud kujunevad, sest juba 1.
juuni hommikul kell 8 pidin olema valmis proovile panema oma teadmised, oskused
ja julguse.
Mis asi see „abiarstisüsteem“ on?
Seadusemuudatus, mis „seadustab“ selle, mis niigi seaduslik – abiarst on arstiks
õppiv üliõpilane, kes võib töötada haiglas pärisarsti juhendamisel ning
vastutusel – ei ole veel „süsteem“.
Rakvere haiglas on suvel abiarstidena tööl neljanda kursuse arstitudengid – rahul on nii vanemad kolleegid kui abiarstid ise. Patsiendid aga uurivad noortelt tohtritelt, kas nad ikka paigale jäävad.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!