Kui veredoonorluse puhul läheb annetatud
veri reeglina Eesti-siseselt kasutusele, siis luuüdi puhul elavad doonor ja
patsient üle pooltel juhtudest erinevates riikides, rääkis TÜ Kliinikumi
hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst Ain Kaare.
Vereloome tüvirakkude (luuüdi) doonorite register on elektroonselt peetav andmebaas, kus säilitatakse registriga liitunud doonorite koesobivuse antigeenide tüpiseerimise tulemusi. "Seega varudest, kui sellisest, me rääkida ei saa," selgitas doktor Kaare, miks veredoonorluse kombel luuüdi tagavaraks ei koguta. On vaid kahendsüsteemis ülestähendatud arvude jada.
Seotud lood
Vereloome tüvirakke on Eesti inimesed
saanud ka sugulasdoonoritelt, kuid statistika näitab, et registridoonoreilt
pärinevaid siirdamisi on oluliselt rohkem, kirjutas Eesti
Päevaleht.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024