Peale suurhaiglate eelistamise aktiivravis on maakonnahaiglaid tabanud järgmine löök: neil on põhjendatud kartusi, et neid tõrjutakse juba sel aastal kiirabihankelt väikeste teenusepakkujatena kõrvale.
“Me võime ka Kõrgveega koos Tartu piirkonnale konkureerida,” ütleb kolme brigaadi pidava Järvamaa Haigla juht Andres Müürsepp lõbusalt. Tal seisab varsti ees otsustamine, kas üldse jätkata kiirabiga. Terviseameti uuel hankel kiirabi lepingupartnerite leidmiseks eelistatakse neid, kes on valmis teenindama tervet regiooni. Paide puhul tähendaks see uut loodavat Järva-Mulgi piirkonda. Kiirabiteenuse turg Eestis on sel aastal 29 mln eurot. Seni on kogumahust 20% läinud 1–2 brigaadiga teenuseosutajale, kelleks on enamasti väiksemad haiglad. Eelmisel aastal maksis terviseamet näiteks Järvamaa Haiglale kiirabiteenuse eest 556 000 eurot.
Seotud lood
Eelmisel aastal oli terviseameti poolt kõigile kiirabiteenuse pakkujatele ette nähtud kokku 25 999 748 eurot, millest suurim summa 5 072 240 eurot läks Tartu Kiirabile.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas eile riigikogus kiirabireformi puudutavale arupärimisele vastates, et ühtegi kiirabibrigaadi ära ei kao ning juba järgmisel aastal on neid praegusega võrreldes hoopis rohkem.
Üks suuremaid põhimõttelisi muudatusi, mis järgmisel aastal peale uute teeninduspiirkondade jõustub, on kiirabiarstide siirdumine nn randevuumeedikuteks.
Notino ilutoodete veebipood pakub laia tootevalikut just talveperioodiks, mis aitavad talve kergemini ja tervemana vastu pidada.