Elu pärast insulti. Märkmeid põrgu eeskojast. Mis juhtub voodihaigetega, on juba sealpoolsus, aga hooldajate elu on siin ja praegu, kirjutab Andrei Hvostov Eesti Päevalehes.
Annleena on 65 aastat vana. Kunstiinstituudi haridusega proua, üks ERKI disaini eriala esimese lennu lõpetajaid. Veel paar aastat tagasi, kui tema mõistus oli natuke selgem, tegeles ta raamaturiiulis olevate raamatute ümberpaigutamisega. Mõttes, voodist tõusmata. Vaatas kogu hommiku ja lõuna vastas olevat raamaturiiulit, märkas seal ebakõla, ja niipea, kui tütar töölt koju jõudis, hakkas tema abiga ümberkorraldusi tegema. Sel polnud lõppu, iga uus kombinatsioon tekitas mingi uue ebakõla. Lõpuks läks asi täiesti käest: Annleena nõudis viltpliiatseid, et saaks raamatuseljad oma nägemusele vastavaks värvida. Mõne aja pärast teatas tütar, et aitab, seda mängu me enam ei mängi!
Seotud lood
Viimasel ajal on Eestis taas esile kerkinud arutelu eutanaasia seadustamise üle. Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leiburi hinnangul ei ole aga Eesti selleks veel valmis ning enne tuleb panna tugevatele alustele sümptomaatiline ravi.
Geriaater ja dotsent Kai Saks rõhutas, et praegu on viimane aeg otsustamaks, kas eakate hooldus jääb vaid lähedaste õlule või panustab sellesse kogu riik, vahendas ERR Uudised.
Hooldekodu koha eest tuleb Norras maksta, kuid tasu ei tohi ületada kolmveerandit pensionist, kirjutas Eesti Päevaleht.
Tervishoiuekspert Peeter Mardna leiab, et kodus lähedast haiget inimest hooldavale inimesele peaks riik maksma vähemalt 50 protsenti summast, mis kulub haiglas sama teenuse peale. Hetkel on see summa vaid 10 protsenti, kirjutas Delfi.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024