Kirjutades Eesti Päevalehe laupäevalehes LP viimase nelja aasta kooselust ühe voodihaigega (õigemini tema hooldajaga), taotlesin teatud eesmärki. Tahtsin saata sõnumi omaenda põlvkonnakaaslastele: hoolitseme varakult selle eest, et meie lapsed ei peaks samamoodi kannatama. Vahend on nimetatud – vanurite kommuunid, mis on võimalikult eneseküllased, ise hakkamasaavad, iseenda eest vastutavad.