Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toidulisandid ja artroos. Kas aitavad?
Ravijuhised ütlevad, et toidulisandeid pole mõtet kasutada. Millel põhinedes seda väita saab ja kui kasulikud või kasutud need on, arutleb PERHi reumatoloog ja Eesti Reumatoloogia Seltsi esimees Piia Tuvik.
Osteoartroosi (OA) ravijuhiseid on palju. EULAR (European Leaque Against Rheumatism) on koostanud osteoartroosi ravijuhised kolme erineva anatoomilise piirkonna (põlv, puus, labakäsi) kohta. ACR (American College of Rheumatology) on 2012. aastal välja andnud juhise põlve ja puusaliigese ravi kohta, NICE (National Institute For Health and Care Excellence) OA juhised on uuendatud tänavu ja OARSI (Osteoarthritis Research Society International) omad 2010. aastal. Viimane ühendus ei ole seotud rahvusliku ravikindlustuse süsteemiga ja seetõttu käsitletakse erinevate toidulisandite ravitulemusi põhjalikumalt.
Apteekrite liidu esinaine Kai Kimmel
soovitab vajadusel osta toidulisandeid ainult apteegist ja hoiatab, et imet ei
tasu nende tarvitamisest loota, kirjutas tarbija24.
Tartu Ülikooli arst-õppejõud Ann Tamme
sõnul on põlveliigese osteoartriit ehk põlveliigese artroos kõige
sagedasem tugi-liikumiselundite haigus. Haigus algab 30–35. eluaastates ning
kogu maailmas on haigestumise järsk tõus naistel pärast menopausi
viiekümnendates aastates.