Võitlus viirushepatiidiga aitab vähendada maksavähist tingitud surmade arvu

Krooniline hepatiit, mille põhjustajaks on hepatiit B ja C viirusinfektsioonid, on üks peamisi maksavähi tekke riskitegureid. Maksavähk on Euroopas vähisurmade põhjuste seas kuuendal kohal, põhjustades 2022. aastal ligi 55 000 surmajuhtu.

EL/EMP riikides on umbes 3,6 miljonit inimest krooniliselt nakatunud B-hepatiidi viirusega (HBV) ja 1,8 miljonit C-hepatiidi viirusega (HCV). Nakkuste levimus ning ligipääs hepatiidi ennetusele ja ravile on riikide ja elanikkonnagruppide lõikes väga erinev, eriti suur koormus lasub haavatavatel rühmadel – eelkõige süstivatel uimastitarvitajatel, vangidel ja teatud migrantide rühmadel.

Ligikaudu kolmandik kroonilistest B-hepatiidi juhtudest EL/EMP riikides esineb migrantide hulgas ning sarnane osakaal kroonilise C-hepatiidi nakkustest süstivate uimastitarvitajate seas.

Tõhusad ennetusmeetmed on olemas nii hepatiit B kui ka C puhul, sealhulgas HBV vastu vaktsineerimine ning kahjude vähendamise meetmed vere kaudu levivate nakkuste ennetamiseks uimastite süstimisel. Mõlemale nakkusele on tänapäeval saadaval tõhus ravi, mis aitab vähendada haiguse arenemist raskeks maksakahjustuseks ja vähiks.

Kuigi ECDC kogutud andmed EL/EMP riikidest näitavad kõrget viiruse supressiooni taset HBV puhul ja suurt tervenemise määra ravitud HCV-ga patsientidel, jääb suur osa haigusega elavatest inimestest diagnoosimata ning ei saa seetõttu vajalikku ravi ega abi.

Lisaks diagnoositakse märkimisväärne osa inimestest alles haiguse kaugelearenenud staadiumis, kui juba on tekkinud maksatsirroos ja maksavähk. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul jääb kogu maailmas diagnoosimata 87% hepatiit B ja 64% hepatiit C infektsioonidest, mis rõhutab vajadust tõhustada testimist enamikus riikides.

Lisaks esineb mõnes Euroopa riigis endiselt piiranguid selle kohta, millistel elanikkonna rühmadel on õigus ravile – dokumentideta migrandid ja süstivad uimastitarvitajad seisavad sageli silmitsi takistustega.

ECDC kutsub üles valitsusi, tervishoiuteenuste osutajaid ja kogukondi tõhustama koostööd ning suurendama jõupingutusi, et kiirendada hepatiit B ja C kõrvaldamist. Laiendades vaktsineerimisprogramme, rakendades sihtotstarbelisi testimisalgatusi, tagades süsteemse ligipääsu ravile ja parandades nakkuste ennetusmeetmeid, saame tagada tervislikuma tuleviku kõigile.

Kommenteerib Piotr Kramarz, ECDC juhtivteadlane:

„Meil on käeulatuses võimalus vähki ennetada. Tugevdades jõupingutusi, saame kiirendada hepatiit B ja C viiruste kõrvaldamist, mis põhjustavad Euroopas üha rohkem maksavähi juhtumeid. Varajane testimine, kiire suunamine ravile ning tõhustatud ennetusmeetmed – näiteks B-hepatiidi vaktsineerimine ja ulatuslikud kahjude vähendamise programmid – on nende viiruste kõrvaldamise võtmeelemendid.“

Eesti Infektsionistide Seltsi esimehe dr Mait Altmetsa sõnul näitab hiljutine hiljutine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raport, et Eestis on C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%. Seega võib arvestuslikult Eestis elada ligikaudu 17 000 inimest, kellel on krooniline C-hepatiit ja kes paraku ise ei ole oma haigusest teadlikud ning pahaaimamatult ka viirust edasi kannavad. Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Olukorra lahendamist raskendab tõsiasi, et Eestis ei ole endiselt loodud riikliku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.