Meditsiinimõjutaja 2. koha pälvis Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits. Tema sõnumist, õdede nappusest ja õeõppe praktikakohtade vähesusest on räägitud juba nii palju aastaid, et seda võiks peaaegu nimetada igivanaks teemaks. Probleem on läinud aastatega aina teravamaks. Ernits arvab, et senise lähenemisega sihile jõuda ei olegi võimalik: tuleb lahti öelda valitsevatest mõttemallidest ning hakata vaatama Eesti tervishoiu tervikpilti avarama pilguga.
Ernits oletab, et üks põhjus, miks õdede mured on tänavu jõudnud rohkemate inimeste teadvusesse, on asjaolu, et õdede esindajad on hakanud oma seisukohti aktiivsemalt meedias avaldama. “Me mitte ainult ei räägi töötubades ja nõupidamistel, vaid julgeme oma arvamusega meediasse välja minna. Ja mitmekesi ja mitme organisatsiooniga,” viitab Ernits sellele, et lisaks temale on ajakirjanduses aktiivselt sõna võtnud ka Eesti Õdede Liidu president Ester Öpik ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus. Ühiselt saadeti oktoobris ka avalik pöördumine vabariigi valitsusele, kus juhiti tähelepanu õdede puudusele ning tehti ettepanekud, kuidas asja parandada. Mingit vastust senini saadud ei ole.
Seotud lood
Jõulised sammud väikehaiglate võrgustamisel tõi Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehele Tõnis Allikule meditsiinimõjutaja 2014 tiitli.
Jõulised sammud väikehaiglate võrgustamisel tõid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehele Tõnis Allikule meditsiinimõjutaja 2014 tiitli. Allik usub, et võrgustumisega tekkivad haiglapiirkonnad korrastavad meditsiinimaastikku nii, et see on tulevikus piisavalt liigendatud ja samas liigirikas.
Meditsiinimõjutaja 3.-4. kohale tulnud Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" üks asutajaid Toivo Tänavsuu nimetab enda sattumist meditsiinivaldkonda "puuga pähe" olukorraks. Idee hakata läbi heategevusliku fondi toetama nende vähihaigete ravi, kelle ravimeid haigekassa ei hüvita, kasvas välja võitlusest, mida Tänavsuu enda perel tuli pidada.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024