Vigastussurmade arv tervikuna on Eestis viimastel aastatel märkimisväärses langustrendis (seal hulgas näiteks liiklussurmad, tulesurmad, külmumised), mõjutades oluliselt Eesti keskmise eeldatava eluea kasvu, selgub vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö aruandest.
Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud analüüsist ilmneb, et perioodil 1994–2011 kasvas keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel umbes 10 aastat. Ligikaudu 4 aastat andis eeldatavale elueale juurde vigastussurmade vähenemine. 2013. aasta tõusis eeldatav eluiga võrreldes 2012. aastaga 0,82 eluaastat, seal hulgas meestel 1,34 eluaastat ja naistel 0,16 eluaastat. Eeldatava eluea kasv 2013. aastal oli peamiselt tingitud surmajuhtude arvu vähenemisest õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tagajärjel ja seda just noorte meeste hulgas. Suurim vähenemine vigastussurmades toimus juhuslike mürgistuste osas (seda peamiselt narkootikumide üledoseerimisest tingitud juhtude arvu vähenemisega – langus 59 juhtu).
Seotud lood
Riigikantselei esitas täna valitsuskabineti nõupidamisele vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö tulemused.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024