Milliseid on pagulaste õigused tervishoiuteenustele?

Valdkonda reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015026). (pagulase suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet  otsuse teinud ja tal on tähtajaline elamisluba), siis võib ta olla ametliku residendina Eesti Haigekassa kindlustatu juhul, kui tema eest makstakse sotsiaalmaksu üldistel alustel (ta kas käib tööl, on töötuna arvele võetud vms. või on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta – nt alaealine, rase, õpilane vms.).  Muudel juhtudel (e. kui ta ei ole üheski kindlustatute kategoorias ja tema eest seega sotsiaalmaksu ei maksta) on tegemist ravikindlustuseta residendiga ning talle on tagatud vältimatu abi (kiirabi, EMO teenused, haiglaravi kui tegemist on vältimatut abi eeldava seisundiga). (pagulase suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet  otsust langetanud), siis tal ravikindlustust ei ole ning vastavalt seadusele peab tervisekontrolli ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagama majutuskeskus. Ravikulud peab seega katma riigieelarve. Majutuskeskusel on lepinguline tervishoiuteenuse osutaja, kes teenust osutab.