Aeg on rahutu. Majandus ei kasva, euro kiratseb, Soome lamandub. Eesti meditsiinis kajastub rahutus eelkõige selles, et haigekassa hingeldab ja sööb oma saba ehk reserve.
Haigekassa praeguse tulubaasi jaoks on riigis meditsiinilisi tootmisvõimsusi liiga palju. Kui kliinikum saaks täie koormusega tööd vihtuda, siis saaks aastaplaani täis 9–10 kuuga. Aga haigekassaga sõlmitud leping sunnib töötama 12 kuud poole vinnaga. Mida arst saaks teha poolest vinnast ülejääva vaba ajaga, et oma sissetulekuid suurendada? Enamlevinud alternatiivid on: õppetöö ülikoolis, teadustöö, ravimiuuringutes osalemine, töötamine teistes raviasutustes, töötamine välisriigis. Suhteliselt vähe tegeleb meie arstkond ettevõtluse ja äriga. Ettevõtjast perearstidega oleme juba harjumas, aga kliinikus töötav ettevõtja on harv nähe. On ilmne, et majandustegevus võib kergelt viia ka huvide konfliktini. Küllap mängib rolli ka nn naabrivalve ja –kadedus. Kui rootsi kapitalist meditsiinikaubandusega tulu teenib, on see OK. Aga kui oma kolleeg teeb äri, ajab see turja turri. Ometi on just konkurents see, mis hinnad alla viib ja majandust elavdab. Seetõttu võiks eetilist ettevõtlust igati soosida.
Seotud lood
„Ma arvan, et igal patsiendil on kogemusi, et ta ei näe kuskil purjus arste. Artiklis on tõde ja juhuslikkuse momente on meelevaldselt kokku pandud. Ma ei eitaks seda kõike, aga ma ei kinnitaks," kommenteeris Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst ETV „Ringvaates" tänases Eesti Ekspressis ilmunud artiklit „Eesti tipparstide saladus: Alkohoolikust kirurgi lõikus lõppes traagiliselt". Õhtuleht tõi lugejani Margus Ulsti „Ringvaatele" antud intervjuu.
TÜ Kliinikumi nõukogu tänase korralise koosoleku otsusel jätkab Margus Ulst juhatuse liikmena järgneval viiel aastal, kinnitas TÜ Kliinikumi avalike suhete juht.
Kandideerimise tähtaeg: 30.04.2025