Tartu ülikooli viroloogid on kindlad, et suudavad ülemaailmsest Zika hädaolukorrast mõistliku väljapääsu leida.
- Prof Mart Ustav. Foto: ÄP/Väinu Rozental
“
We can do it!” on Mart Ustav kindel, et kahe kuuga loovad nad Andres Meritsaga sünteetilise Zika viiruse, mille geneetilist ülesehitust on võimalik vastavalt vajadusele muuta. “Kaks-kolm kuud ja oleme sellele viirusele ka lipukese külge pannud, et seda paremini jälgida,” lubab Andres Merits ERRi
teadusportaalis.
Lipukesega viiruse all peavad professorid silmas hiilgavat (valgust kiirgavat) või fluorestseeruvat viirust. Helendavad viirused on eelkõige vajalikud viiruse leviku uurimiseks ja viirusvastaste ravimikandidaatide testimiseks. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele lootust.
Lisaks valdavad Tartu ülikooli teadlased koostöös biotehnoloogia firmaga Icosagen tipptasemel tehnikat ja kaasaegseid meetodeid. See võimaldab kiiresti ja tõhusalt isoleerida viirusvastaste antikehade geene. Neid geene kasutades saab toota soovitud antikehi juba suures koguses ning tekitada nendega inimeses viirusvastane kaitse.
“Zika viiruse proovid on olemas paljudel uurijatel, aga täna ei ole kellelgi veel piisavas valikus antikehi, mis suudaks viiruse tegevust süstemaatiliselt pärssida – inhibeerida. Samuti on puudus antikehadest, mille abil viirust uurida. Keegi lihtsalt ei ole seni vaevunud sellega tegelema,” kõneleb Merits.
“Kõige lihtsam on muidugi võtta nakatanud inimese vereproovid ja seal leiduvad antikehad ning antikehi kodeerivad geenid välja puhastada. Ent Mart [Ustav] tahab neid antikehi toota suurtes kogustes ja sihipäraselt.”
Märgistatud ning geneetiliselt modifitseeritav Zika viirus ja selle vastased antikehad on puhkenud hädaolukorra lahendamiseks head töövahendid, mida täna ei ole maailmas kellelgi. Tartu ülikooli teadlased suudavad need tööriistad paari kuuga valmis teha ja jagavad neid seejärel teistega.
Loe täismahus ERRi uudistest.
Seotud lood
Eesti ja Soome teadlased leidnud ratsionaalselt kavandatud ühendi Obatoclaxi näol lootustandva ravimikandidaadi, mis pidurdab väga tõhusalt Zika viiruse paljunemist. “Selle toime on niivõrd võimas, et see oleks tõenäoliselt potentsiaalne pidur veel väga paljudele teistelegi viirustele,” sõnab Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
Kuigi peamised Zika-viiruse kolded on Eestist kaugel - Kesk- ja Lõuna-Ameerikas -, on teada, et ka näiteks eestlaste seas populaarses Tais kannavad sääsed seda sama viirust.
USAs Texase osariigis tuvastati esimene zika-viiruse juhtum, teatasid kohalikud terviseametnikud.
Itaalia arstid registreerisid Firenzes Zika juhtumi, mille puhul nakatumine toimus nende hinnangul tõenäoliselt sugulisel teel.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024