Nazarenko pani kokku seminari dementsusest

Interdistsiplinaarseid seminare on PERH korraldanud viimased 10 aastat ja käesolev on arvult üheteistkümnes. 

„Ühiskonna tähelepanu fookusesse liigub ajutegevuse uuringute temaatika ja on õige aeg pöörata tähelepanu dementsusele,“ põhjendab koostööseminari kontseptsiooni autor, regionaalhaigla radioloogia ülemarst, nukleaarmeditsiini osakonna juhataja, professor Sergei Nazarenko seminari teemavalikut. Prof Nazarenko sõnul ei saa dementsusest rääkida vaid kui vanemaealisi kimbutavast probleemist. Näiteks suurendavad dementsuse esinemissagedust erinevad traumaatilised ajukahjustused, aga ka HIV ning süüfilis.

BRAIN algatus eeskujuks

Seminari esimese osa avab USA suursaadik Eestis James M Melville, kes tutvustab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama poolt 2013. aastal välja kuulutatud White House BRAIN (Brain Research through Advancing Innovative Neurotechnologies) algatust, mis rõhutab uuendusmeelsete aju-uuringute olulisust Alzheimeri ja Parkinsoni tõve diagnoosimises ja ravis. Edasi räägib dementsusest ja selle diagnoosimisest sellele valdkonnale spetsialiseerunud neuroloog Ülla Linnamägi, ettekande peab ka tunnustatud neuroloog Katrin Gross-Paju, kelle ettekanne kannab pealkirja „Kas dementsus on pärilik?“. Hollandist on tulnud sealse Alzheimeri keskuse kogemusi jagama Femke H. Bouwman.

Moodne diagnostika aitab patsienti

Aju-uuringute alal on hiljuti edusamme tehtud ka Eestis, juurutades uuenduslikke diagnostilisi meetodeid. 2015. aastal viidi regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonnas esimest korda Baltimaades läbi amüloidikuvamise. "Amüloid on aine, mis koguneb ajus dementsuse korral,“ selgitas Nazarenko, lisades: „Oleme dementsuse uuringutega sealmaal, nagu mõni aeg tagasi vähiuuringutega, oskame teha haiguse varajast diferentsiaaldiagnostikat ning teatud dementsuse vorme ka ravida.“ Sellise meetodi rakendamine aitab kõrvalekalded ajus võimalikult vara avastada, näiteks kergete mälu- või käitumishäirete ilmnemisel ning suunata ravi õigetele patsientidele.

Seminari teine osa keskendub dementsuse käsitluse erinevatele aspektidele, s.h otsitakse vastust küsimustele, kas ja kuidas saab dementsust ennetada ning haiguse kulgu mõjutada. Teemat on tulnud avama erinevate erialade esindajad - sõna saavad nii neuroloogid, radioloogid, nukleaarneuroloogid, psühhiaatrid, kardioloogid kui ka sotsiaalministeeriumi ametnikud.

E-lahendused dementsuse diagnoosimisel

Seminari kolmandas osas peab intrigeeriva ettekande Jyrki Lötjönen Tampere Ülikoolist, kelle ettekanne käsitleb e-lahenduste ja suurte andmekogude potentsiaalseid võimalusi dementsuse diagnoosimisel nii üksikisikul kui ka patsientide populatsioonis.

Üritus jätkab 2006. aastal alustatud interdistsiplinaarsete seminaride traditsiooni. Varasemad seminarid on kandnud pealkirju „Puus“, „Insult“, „Kops“, „Maks“, „Väike liiges“, „Neer“, „Intestinum“, „Veresoon“ ja „Lümfisõlm” ja „Lülisammas“.