Rahandusminister Toomas Tõniste tutvustas eile riigikogus riigi eelarvestrateegiat ja peatus ka tervishoiu rahastamisel.
- Rahandusminister Toomas Tõniste Foto: Andras Kralla
Minister Toomas Tõniste märkis, et kui vaadata suuremaid kulugruppe, siis loomulikult on suurimaks kasvavaks kulukohaks riigieelarves sotsiaalkaitse ja tervishoid, sest koos majanduse ja palgatõusuga kasvavad nii pensionid ja peretoetused kui ka ravikindlustuse kulud ning abisaajate ring, aga ka peretoetusi, eriti toetusi suurtele peredele, on oluliselt kasvatatud. "Ravikindlustuse eelarve kasvab isegi kiiremini kui majandus, sest oleme otsustanud ravikindlustuse eelarvesse hakata kasvavas joones maksma täiendavaid vahendeid ka mittetöötavate pensionäride eest. See võimaldab pakkuda rohkem ja paremaid raviteenuseid, makstes samal ajal tervishoiutöötajatele ka korralikku palka. Kokku kulub tervisele ja sotsiaalkaitsele ligi pool riigieelarve kuludest ja need kulud kasvavad tõenäoliselt kiiresti ka tulevikus, sest meie rahvastik vananeb ja neid, kes makse maksavad, jääb aina vähemaks, samas kui abivajajate arv kasvab," rääkis Tõniste.
Seotud lood
Tervishoiuvaldkonnas on suuremad muutused eeloleval aastal seotud hambaravi- ja ravimihüvitistega, tänu olulisele lisarahastusele paraneb ravi kättesaadavus.
Mõttekoda Praxis on valmis saanud Eesti ravikindlustuse tulevikustsenaariumide analüüsi, mis pakub välja kolm võimalust Eesti inimeste paremaks riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmamiseks.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul on praegu viimane aeg planeerida rahastust ajaks, mil Euroopa Liidu vahendid töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda vähenevad.
Kuigi haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus võeti eile riigikogus 52 häälega vastu, oli ka neid, kellele seadus sellisel kujul siiski vastumeelseks jäi.
Kandideerimine kuni: 09.02.2025