Fosh ei keskendu raamatus “Konksu otsas” vaid sagedamini esinevatele alkoholi- või tubakasõltuvusele, vaid võtab teema ette laiemalt. Ta räägib ka sotsiaalmeedia, toidu-, ilulõikuste- ja paljudest muudest sõltuvustest, ka näiteks suhtesõltuvusest. Kõigil on sarnande mehhanism ja seetõttu ka väljapääsuvõimalused on sarnased. Raamatus pakub ta välja universaalsed ja toimivad meetodid, millega saada tagasi kontroll iseenda üle.
Talitha Fosh (MBACP, FDAP) on Briti Nõustamis- ja Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige ning tal on töökogemus sõltuvuse, söömishäirete ja armastussõltuvusega. Isiklik kogemus on olnud tal alkoholisõltuvusega.
Fosh arutleb raamatu alguses, miks mõnest inimesest saab sõltlane, kuid teisest mitte ja tõdeb, et kahjuks lihtsat vastust sellele küsimusele ei ole. „Sõltlase aju toimimisviisi tõttu mõjutab sõltuvuskäitumine tema ajukeemiat teisiti kui mittesõltlase oma. Sõltuvuskäitumise mustrid võivad muuta sõltlase elu juhitamatuks. Sõltuvuse tekkimises ei saa süüdistada ühte konkreetset geeni, ehkki leidub geene, mis suurendavad tõenäosust, et inimene satub millestki sõltuvusse,“ kirjutab ta.
Aju tahab, et otsiksime mõnusaid asju. Kui meil puuduks tung toitu otsida, seksida või lõõgastumiseks aega leida, ei oleks me liigina kuigi kaugele jõudnud, tõdeb autor. Oleksime nälginud või lastetuks jäänud. Kuid tänapäeva ühiskonnas on paljudel juurdepääs hulgale stimuleerivatele tegevustele narkootikumidest mängudeni, laikide saamisest panuste tegemiseni.
„Kui ütlen klientidele, et sõltuvus otsib sisemuses toimuva parandamiseks abi väljast, vastatakse sageli: „Aga ma pean ju kuidagi ometi lõõgastuma?“ See on muidugi tõsi. Vabaajategevusi tuleks loomulikult soodustada, aga nagu juba jutuks oli, ei tohiks need elu negatiivselt mõjutada ega juhitamatuks muuta,“ kirjutab ta.
Sõltuvusi on mustmiljon
Sõltuvuse liike on väga palju ja need ei pea olema seotud vaid alkoholi, tubaka, narkootikumiga või hasartmängudega, millest väljatulekuks on loodud rohkem teraapiaid ja ravimeid. Sama tugev on suhtesõltuvus, järjest rohkem räägitakse kaassõltuvusest või välimussõltuvusest, mis sunnib investeerima suuri summasid enda väljanägemise timmimisse. Tehnoloogia- ja sotsiaalmeediasõltuvusest pole mõtet rääkidagi, eriti noorema põlvkonna puhul, aga tugev sõltuvus on ka näiteks töösõltuvus. Iga hobi võib muutuda sõltuvuseks ja hakata segama sinu enda ja su perekonna eluolu.
Tutvu raamatuga ja osta SIIT
Raamatus jagab Fosh nõu, kuidas sõltuvusest vabaneda ja loomulikult pole see kerge. Tegemist on leinaprotsessiga, millegi olulise kaotusega. Ta toob näiteks alkoholisõltuvuse, kus lisaks vaimsele poolele mängib oma kiusu ka aju, kes keelitab edasi jooma. Ta kirjutab: „Näiteks kui otsustad kaine püsida, kaotad lisaks alkoholile ilmselt ka oma elu tulevased sündmused: peod, üritused ja sünnipäevad, mille plaanides alkoholil on oluline roll. Kaotus puudutab seda, kes sa juues olid. Võimalik, et kaotad maski, mille said alkoholi tarvitades ette tõmmata.“
Osad sõltuvushäired on aga sellised, et neist täielikult ei saa loobuda: ei saa ju enam mitte süüa või elukaaslasega seksida. Küsimus on, kuidas seda harjumust vähendada. Autor kirjutab: „Käitumishäirete (näiteks nutitelefonisõltuvuse, söömishäirete või seksisõltuvuse) korral ei ole hoidumine sedavõrd lihtne nagu destruktiivsest käitumisest loobumine. Erinevalt alkoholikainusest, mille puhul saab joomise täielikult lõpetada, ei saa teatud vajalikest toimingutest loobuda.“
Õnneks on tal väga üksikasjalikud skeemid vabanemise teekonna jaoks. Raamatu abil saab koostada endale päevaplaane ja etappe, et jõuda soovitud eesmärkideni.
Loomulikult kuuluvad selle teekonna juurde ka tagasilangused, kuid needki on autor läbi kirjutanud ja annab nõu, kuidas neist võimalikult kiiresti ja ennast mutta trampimata välja pääseda. Äärmiselt oluline on küsida abi, rõhutab autor.
Huvi korral vaata pikemat vidoeintervjuud autoriga siit (inglise keeles): Ingliskeelne pikk intervjuu autoriga:
Loe katkendit raamatust:
JUHITAMATUSE TUVASTAMINE
Võta päevik või leht paberit.
Tahan, et kirjutaksid üles iga korra, kui oled tundnud, et elu on teatud käitumise tõttu juhitamatu. Mõtle, kas oled kunagi seadnud endale piiri või andnud lubaduse, mida ei suutnud pidada. Kirjuta üles kõik pähe tulevad niisugused juhtumid.
Harjutus ei pea olema seotud narkootikumide või alkoholiga. Allpool on mõned näited ja küsimused, mille üle mõelda.
- Sotsiaalmeedia. Kas tabad end lõputult lehitsemas ja tunned, et ei suuda lõpetada, kuigi silmad on väsinud ja rasked? Kas oled une vastu võidelnud, et ärkvel püsida ja rohkem TikToki videoid vaadata?
- Ostlemine. Kas sul on mõnikord küllaga tegemist, aga leiad end nende asjadega tegelemise asemel internetis šoppamas; tunnid mööduvad ja sa ei saa arugi, kuhu aeg on kadunud?
- Mängimine. Kas sa oled millalgi sõpradega plaane teinud, aga siis alt ära hüpanud, sest parema meelega mängid kodus arvutis?
- Toit. Kas sa oled sõprade ja perega oma söömisharjumuste osas ebaaus olnud, näiteks öelnud, et oled juba söönud, sest ei taha hirmust kaalutõusu ees õhtusööki süüa?
Harjutus aitab tuvastada mis tahes käitumist, mida varem pidasime normaalseks või ebaoluliseks. Kõik praegu mõttesse tulnud asjad võivad väärida raamatuga edasi liikudes nende üle mõtisklemist.
Koostasin kontrollnimekirja küsimustega, mille abil saad olukorda analüüsida, kui tabad end samu sõltuvusmustreid kordamas. Ole leebe – pead ainult iseendaga võimalikult aus olema, isegi kui küsimused tunduvad olevat suunatud sinu vastu.
Tegemist on Anonüümsete Alkohoolikute küsimustiku kohandusega, küsimustele tuleb vastata ainult ei või jaa.
1. Kas sa oled kunagi otsustanud umbes nädalaks sõltuvusharjumuse (joomine, hasartmängud, ülesöömishood, ostlemine, suitsetamine, sotsiaalmeedia, trenn, mängimine vms) peatada, aga pidasid vastu ainult paar päeva?
2. Kas sa soovid, et inimesed ei topiks su sõltuvuskäitumise teemal oma nina sinu asjadesse ega õpetaks, mida teha?
3. Kas sa oled sõltuvuskäitumise tõttu jätnud täitmata kohustusi tööl, kodus või koolis?
4. Kas oled sõltuvuskäitumise tõttu vähendanud seltskondlikke, meelelahutuslikke või ametialaseid tegevusi või neist loobunud?
5. Kas sul on olnud sõltuvuskäitumise tõttu probleeme sotsiaalses elus või suhetes?
6. Kas oled sõltuvuskäitumist jätkanud, kuigi su füüsiline või vaimne tervis halveneb?
7. Kas oled kunagi tundnud, et su elu oleks parem, kui sa ei tegeleks sõltuvuskäitumisega?
8. Kas oled endale kordki öelnud, et võid sõltuvuskäitumise igal ajal lõpetada, kuid avastad end seda tegemas ka siis, kui ei kavatse?
9. Kas su sõltuvuskäitumine on sulle kodus probleeme põhjustanud?
10. Kas sa kadestad inimesi, kes saavad juua, süüa, video- või hasartmänge mängida või nautida suhteid ilma probleemidesse sattumata?
11. Kas tegeled mõnikord sõltuvuskäitumisega kohe pärast ärkamist?
12. Kas tunned pärast sõltuvuskäitumist häbi või süüd?
Kas vastasid mõnele küsimusele jaatavalt? 5 Kui jah, siis on võimalik, et tegeled destruktiivse sõltuvuskäitumisega. Ära satu paanikasse – seda on hea teada ja just teadmisest moodustub vundament, millele toetudes teha püsivaid muudatusi.
Seotud lood
Äripäeva terviseraamatuklubi jaanuari raamat käsitleb vägivaldset suhet, sellest väljapääsemist ja uue elu ülesehitamist. Autor on briti kliiniline psühholoog Craig Newman, kes selle teemaga on aastakümneid tegelenud.
Mullu asutatud Eesti esimese terviseraamatuklubi liikmete ostueelistuste järgi olid 2024 kõige loetavamad raamatud ATHst, autismispektri häirest ja tuntuimast psühhoteraapiast ehk kognitiivsest käitumisteraapiast.
Kandideerimine kuni: 09.02.2025
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele