Rasestumisvastaste vahendite osas on naistel mitmeid erinevaid valikuid ning otsuse langetamisel on tihti oluliseks kaalukeeleks võimalikud kõrvalmõjud.
Depressioon on naiste hulgas levinud probleem, kuid hiljuti Ohio Riikliku Ülikooli Wexneri Meditsiinikeskuse teadlaste poolt läbi viidud uuring toob patsientidele kergendust. Nimelt tehti kindlaks, et pole tõendeid, mis kinnitaksid seose esinemist rasestumisvastase hormoonravi ja depressiooni vahel.
“Depressioon valmistab muret paljudele naistele, kes alustavad rasestumisvastast hormoonravi, eriti juhul, kui nad kasutavad ravimeid, mis sisaldavad progesterooni,” ütles uuringut juhtinud teadlane dr Brett Worly Ohio Riikliku Ülikooli Wexneri Meditsiinikeskusest. “Meie tähelepanekutele tuginedes ei tohiks see kõrvalmõju enamiku naiste jaoks probleemiks kujuneda ja nad võivad ennast rahulikult tunda, teades, et on teinud turvalise valiku.”
Pole piisavalt kinnitavaid tõendeid
Worly vaatles koos kolleegidega tuhandete uuringute tulemusi, mis puudutasid rasestumisvastaste vahendite mõju vaimsele tervisele. Need sisaldasid andmeid, mis olid seotud erinevate rasestumisvastaste meetoditega, sealhulgas süstide, implantaatide ja pillidega. Lisaks sellele vaatlesid teadlased uuringutulemusi, mis käsitlesid rasestumisvastase hormoonravi mõju sünnitanud naistel, noortel ning naistel, kellel oli varem depressiooni esinenud. Kõik viisid samale järeldusele: pole piisavalt tõendeid, mis näitaksid seose esinemist rasestumisvastaste vahendite ja depressiooni vahel.
“Noortel naistel ja äsja sünnitanud emadel võib vahel esineda kõrgem depressiooni risk – mitte tingimata ravimi pärast, mida nad kasutavad, vaid põhjusel, et see risk on juba ravi alustamisel olemas,” ütles Worly. “On oluline, et nendel patsientidel oleks hea suhe oma arstiga ja tänu sellele võimalus läbida vajalik sõeluuring – olenemata kasutatava ravimi tüübist.”
Worly sõnul on patsientide mure mõistetav ning ta soovib, et naised jätkaksid avatud ja ausaid vestlusi arstidega teemal, millised variandid neile kõige paremini sobiksid.
Meediaajastu mõju
“Me elame meediaajastul, mil olukorras, kus ühel või mõnel inimesel esinevad tõsised kõrvalmõjud, võimendatakse see korraga üle kõikidele,” ütles ta. “Kõige suurem väärarvamus on seisukoht, et rasestumisvastased vahendid põhjustavad depressiooni. Enamiku patsientide puhul pole see sugugi tõsi.”
Enamik naisi on proovinud oma elu jooksul vähemalt üht rasestumisvastast meetodit.
Ameerika Ühendriikides kasutab praegu rasestumisvastaseid vahendeid peaaegu 37 miljonit naist.
67% praegustest kasutajatest on valinud mõne mittepüsiva hormoonravi meetodi, nagu näiteks suukaudsed pillid, kuid neist 30 protsenti on katkestanud ravimi kasutamise võimalike kõrvalmõjude tõttu.
Science Daily
tõlkis Kalle Klein
Seotud lood
Prantsusmaal läbi viidud pilootuuringu tulemuste kohaselt ei jälgi rohkem kui kolmandik rasedusdiabeediga (GDM) naistest oma söömisjärgset vere glükoositaset, millel võivad olla tagajärjed raseduse tulemusele.
2016. a. saadeti ravimiametile 257 kõrvaltoime teatist Eestis ilmnenud ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta. Alates 2011. aastast on kõrvaltoimetest teatamisi olnud iga aastaga rohkem.
Rasedus põhjustab naise organismis mitmeid muutusi. Üks selliseid muutusi on seotud erinevate kehas toodetud hormoonide tasemega.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!