Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raviminäidiste jagamine on tõusutrendis
Müügiloa hoidjad jagasid 2017. aastal meedikutele ligi 14% rohkem nii käsimüügiravimite kui retseptiravimite näidiseid.
Foto: Andras Kralla / Äripäev
Käsimüügiravimite reklaamüritusi ei ole müügiloa hoidjad patsientidele viimastel aastatel korraldanud ning ka arstidele/apteekritele korraldatakse neid järjest vähem (kui veel aastal 2016 korraldati vastavaid üritusi 45, siis eelmisel aastal juba vaid 19).
Ravimiamet andis teada mullu kõige rohkem toetust saanud arstide nimed koos neid toetanud ravimifirmade nimedega ja toetussummadega. Esikolmikus on väga tuntud Eesti arstid, kes on sellise nimekirja tipus olnud ka varem.
Rangete ravimireklaami piirangute tõttu on nii ravimitootjad kui arstid keerulises olukorras, sest kehtivad reeglid lubavad ravimitootjal avaldada üksnes ravimiomaduste kokkuvõttega täielikus vastavuses olevat teavet, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Katri Paas-Mohando (PhD).
Ravimivaldkonna kõiki reegleid on võimalik vaadata pelgalt kaubandusõigusena, aga seda ei tohiks teha, kuna see viib rumalate järeldusteni, kirjutab ravimiameti meditsiininõunik, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Alar Irs.
Mis on kaudne ravimireklaam ja millised on selle piirid? See on koht, kust arutelu ravimireklaami üle jätkata, leiab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.