Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Südame tervise eest hoolitsemise propageerimise ning haiguste ennetamise ja varase avastamise eesmärgil alustab haigekassa sellest kuust ligi aasta vältavat teavituskampaaniat.
Kampaania käigus teavitatakse inimesi muuhulgas liikumisvajadusest Foto: Teavituskampaania Facebooki leht
Eestis kulub vereringeelundite raviks aastas ligikaudu 98,2 miljonit eurot, kuid ikka on südamehaigused Eesti inimeste sagedaseim surma põhjus. Mullu suri südame- ja veresoonkonna haigustesse 8005 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui pahaloomuliste kasvajate ja üle saja kuuekümne korra rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu lahkunuid.
Psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, nende mõjust inimese tervisele ning hindamise ja ravi vajalikkusest räägime Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja angioloogiakeskuse I kardioloogiaosakonna juhataja professor Žaneta Petrulionienėga.
Kardiovaskulaarhaigus on peamine enneaegse surma põhjus Euroopas ja Eestis. Neid haigusi ei saa vältida, küll aga ennetada, kinnitab Eesti hüpertensiooniühingu juht perearst Signe Alliksoo.
Artiklis, kus Žaneta Petrulionienė räägib südamehaiguste psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, tuuakse välja ja seletatakse lahti mitu probleemi, mis on kindlasti olulised ka psühhiaatri pilgule.