Confido gastroenteroloog Mari Seth teeb ettekande 16. mail gastroenteroloogia vebinaril, lisaks temale saab kuulata veel mitut ettekannet erinevatel teemadel.
Järgneb intervjuu doktor Mari Sethiga ärritunud soole teemal.
Millised on praegu kehtivad diagnostilised kriteeriumid ärritunud soole sündroomi määratlemisel ja kas need on viimastel aastatel muutunud, täienenud? Kes on tüüpiline patsient?
Ärritatud soole sündroomi (IBS) diagnoosimiseks kasutatakse Rooma kriteeriume. Hetkel on kasutusel Rooma IV kriteeriumid ning nende põhjal on diagnoosimise alus kaebuste esinemine järgmisel viisil:
Kõhuvalu vähemalt 1 x nädalas viimase kolme kuu jooksul
- Lisaks vähemalt kaks sümptomit järgmistest:
- Sümptomid on alanud vähemalt kuus kuud varem.
- kõhuvalu on seotud soole tühjendamisega;
- kõhuvalu on seotud istesageduse muutusega;
- kõhuvalu on seotud väljaheite koostise muutusega.
Rooma V kriteeriumid avaldatakse ilmselt 2026 aastal.
Iseküsimus on, kui palju antud kriteeriume igapäeva töös iga patsiendi puhul kasutatakse, kuid abiks on need kindlasti.
Tüüpilist patsienti on raske välja tuua, kuid naistel esineb IBS- laadseid kaebusi veidi sagedamini kui meestel 5.2 vs 2.9%.
Kuidas eristada IBSi orgaanilistest soolehaigustest, nagu põletikulised soolehaigused (IBD) või tsöliaakia, eriti mittespetsiifiliste sümptomite esinemisel?
IBS ning IBD (põletikuline soole haigus, inflammatory bowel disease ) on kaks täiesti erinevat haigust.
IBSi ei saagi haiguseks nimetada, tegemist on kroonilise aju-soole telje kommunikatsiooni häirega, mida iseloomustavad kõhuvalu ja muutused seedetegevuses. Samas puuduvad IBSi puhul kinnitavad analüüsid ja uuringud. Diagnoos pannakse siiani välistamismeetodil.
Hetkel kuum
IBD on raske eluaegne autoimmuunne haigus, mille puhul esinevad tüüpilised kaebused, muutused analüüsides ning endoskoopial on näha kahjustus seedetrakti limaskestal.
Tsöliaakia on samuti autoimmuunne haigus, kus teraviljavalk gluteen põhjustab peensoole limaskesta hattude hävimise, tekitades kõhulahtisust, imendumishäireid ning haigus võib diagnoosimata juhtudel põhjustada näiteks osteoporoosi või peensoole kasvajaid.
Kuna tsöliaakia ainuke ravi tänapäeval on väga range eluaegne gluteenivaba dieet, tuleb enne dieediga alustamist kindlasti tsöliaakia välistada.
Millist rolli mängib mikrobioota IBSi patogeneesis ning kas probiootikumidel on tõenduspõhine koht raviarsenalis?
Mikrobioota roll IBSi tekkes (ja kulus) on hetkel suures osas teadmata. Suure tõenäosusega on IBSi all kannatavate patsientide mikrobioota n-ö “vaesem” ning näiteks bacteroides ning firmicutes tüved esinevad liias, võrreldes clostridiales ja pervotella tüvedega. Lisaks on kirjeldatud häireid butüraadi, metaani ning vesiniku metabolismis ja ka võimalikku bakterite ülekasvu peensooles. Uuringud näitavad mõningast efekti bifidobacterium, lactobacillus ning saccharomyces tüvede kasutamisel. Ühes annuses peaks baktereid olema 10 x 9 CFS ühikut.
IBS leevenduses on probiootikumidel oma koht olemas, kuid pigem lühiajalise kuurina.
Kuidas suhtute FODMAP-dieedi rakendamisse IBSi ravis ning millised on selle pikaajalised mõjud patsiendi toitumisele ja mikrobioomile?
FODMAPid ehk f ermenteeritavad ligosahhariidid (nt kaunviljad), d isahhariidid (nt laktoos), m onosahhariidid (nt fruktoos) ja p olüoolid (nt sorbitool ja ksülitool) on süsivesikud, mis ei imendu peensoolest täielikult ning tekitavad seetõttu seedetraktikaebusi (valu, puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus, gaasid). FODMAP-dieedi järgimine võib leevendada kaebusi ca 80% patsientidest.
Dieeti tuleks järgida FODMAP-dieedile spetsialiseerunud toitumisnõustaja abil ning rangel välistusdieedil ei tohi olla kauem kui kuus nädalat. Pärast seda tuleb välistatud toiduained ükshaaval ja väikeses koguses tagasi menüüsse lisada, kuna pikaajalisel piiraval FODMAP-dieedil olemine mõjutab tõenäoliselt mikrobioomi kooslust ning mikrotoitainete saamist.
FODMAP-dieet ei sobi kindlasti kõigile, ennekõike tuleb ettevaatlik olla dieedi soovitamisega toitumishäiretega patsientidele.
Kas on olukordi, kus soovitate IBSga patsiendile koloskoopiat hoolimata alarmsümptomite puudumisest?
Kui tegemist on n-ö tüüpiliste IBS sümptomitega alla 50 aasta vanusel patsiendil, kel ohusümptomeid ei esine, ei ole koloskoopia vajalik. Sellisel juhul peaks diagnoosimine ja ravi toimuma esmatasandil.
Kui ükskõik mis vanuses patsiendil esineb > 4 nädala ja > 3 x päevas kestev kõhulahtisus, tuleb teha koloskoopia ning võtta biopsiad jämesoole limaskestast.
Koloskoopia tuleb alati teha ohusümptomite korral ükskõik mis vanuses patsiendil! Ohusümptomiteks loeme kaalulangust, verist väljaheitet, aneemiat, palavikku, kõhuvalu.
Millised psühhosotsiaalsed faktorid, sh stress ja ärevus, on seotud IBSi sümptomaatikaga ning kui oluline on psühholoogiline lähenemine ravis?
Meie mõtted, tunded ja käitumine mängivad suurt rolli selles, millistena me seedetrakti kaebusi tunneme ja kuidas kaebustele reageerime. Vaimse tervise teraapiate eesmärk on õppida kaebustega toime tulema. Eesmärk on saada lahti liigsest ärevusest, kaebustele keskendumisest, ülemäärasest valvsusest, somatisatsioonist ja katastrofiseerimisest. Teraapiad sisaldavad tavalisest stressi ja ärevuse maandamist ning lõõgastusharjutusi.
Ennekõike võiks abiks olla kognitiiv-käitumuslik teraapia ja gut related hypnotherapy.
Kui ranged peaksid olema elustiilipiirangud IBSi puhul – kas näiteks kohvi, alkoholi või gluteeni täielik vältimine on alati põhjendatud, või saab neid käsitleda individuaalselt?
IBSi leevandamises käime esiteks alati läbi n-ö tavapärase tervisliku eluviisi soovitused: piisav vedeliku ja kiudainete tarvitamine, regulaarsed toidukorrad, stressi reguleerimine, piisav uni ning füüsiline koormus.
Soovituslik on süüa regulaarsetel kellaaegadel, tarbida tasakaalustatud toitu ja väiksemaid portsjoneid, vähendada rasvaste toitude tarbimist. Vältida tuleks karboniseeritud jooke ja alkoholi, piirata kohvi tarbimist ning vältida raskesti seeditavaid gaase produtseerivaid toiduaineid. Hinnanguliselt 30% patsientidest võiks abi saada gluteenivabast toitmisest, kuid ilmselt ei ole probleem siiski mitte konkreetselt gluteenis, vaid teraviljatoodetes sisalduvas fruktaanis.
Lisaks on osad uuringud näidanud efekti n-ö Vahemeremaade dieedil.
Ükski IBS kaebuste leevendamiseks antud soovitus ei ole absoluutne ning kindlasti ei sobi üks lahendus kõigile.
IBSi puhul rangelt midagi elustiilis välistada või jälgida vaja ei ole, pigem on vaja meeles pidada, et leevendusmeetodid on individuaalsed ning kiiret tulemust oodata ei saa!
Seotud lood
Erakliinik Confido gastroenteroloog Mari Sethi sõnul on ärritatud soole sündroom (IBS) aju-soole telje häire, mille tagajärjeks on seedetrakti motiilsuse ja vistseraalse tundlikkuse probleemid ehk IBS sümptome mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid.
Kas teadsid, et mikrobiootal on soole ärritussündroomis (IBS) oluline roll?
Reedel tähistatakse rahvusvaheliselt soole ärritussündroomi päeva (IBS Day), mille eesmärk on tõsta teadlikkust selle levinud haigusseisundi olemusest ning jagada infot patsientide elukvaliteedi tõstmiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele