Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rõhutab, et kõik – nii avaliku sektori asutused kui ka eraettevõtted – peavad seadusest tulenevalt jälgima, et kellegi palk ei oleks soo tunnuse tõttu kõrgem või madalam.
- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta. Foto: Scanpix/PM
Haigekassa juhatuse liikmete palkade ühtlustamist kommenteeris võrdõiguslikkuse volinik, et asutus sel teemal temaga eelnevalt nõu ei pidanud. "Ma ei tea täpseid asjaolusid, aga kui vaadata meedias kommenteeritut, siis muudeti eelnevalt juhatuse liikmete tööülesandeid ning vastutust ühetaolisemaks ja alles seejärel ka palka, kusjuures IT-valdkonna eest vastutaval juhatuse liikmel jäi palk ikkagi kõrgemaks võrreldes teiste juhatuse liikmetega. Seega tundub palgamuutus õiglane ka ilma sooaspektita," sõnas Liisa Pakosta.
Seotud lood
Selle esimese nelja kuuga on võrdõigusvolinikule esitatud 77 selgitustaotlust ja kaebust ebavõrdse kohtlemise kohta ning ka sel aastal jätkab kaebuste arv kasvamist. Terava probleemina kerkivad kaebuste seas esile rasedate naiste diskrimineerimine ja kiusamine tööandjate poolt.
Natalja Eigo ja Angela Poolakese Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonnast annavad ülevaate, millest on tingitud tervishoiusektori palgalõhe.
Võrdõigusvolinikule on sel aastal laekunud 122 kaebust, millest suurem osa on seotud väikelapse vanemate, eelkõige lapsehoolduspuhkuselt naasjate ning rasedate diskrimineerimisega.
Töötukassa juhatuse kolm liiget, kellest kaks on naised ja üks mees, teenivad kõik võrdset kuupalka.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!