Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peptiididega suunatud nanoosakesed tõhustavad vähiravi
Aprillis tuleb Tartu Ülikoolis kaitsmisele Hedi Hundi doktoritöö, mis keskendus kõhuõõne vähkkasvajate uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisele kasutades erinevaid nanoosakesi ning suunavaid vähiselektiivseid peptiide.
Seedetrakti ja günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate puhul on kasvajarakkude levik kõhuõõnes ehk peritoneaalne kartsinomatoos üks sagedasemaid ilminguid. Peritoneaalse kartsinomatoosi ravivõimalused on piiratud, kuna süsteemne keemiaravi on madala efektiivsusega ning patsiendile manustatavat ravimidoosi piiravad kõrvalnähud kõhuõõnevälistes kudedes. Võrreldes intravenoossete ravimitega saavutavad otse kõhuõõnde manustatud vähiravimid kasvajakoes kõrgema kontsentratsiooni ning on oluliselt efektiivsemad. Sellegipoolest põhjustavad intraperitoneaalselt manustatud tsütotoksilised ravimid kõrvaltoimeid kõhuõõne normaalsetes kudedes.
Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Toetatavate projektide seas on ka kuus terviseuuringut.
Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud targa vähiravimi – uudse kullerpeptiidi, mis veresoontesse süstituna otsib üles vähirakud ja jätab kahjustamata terved koed.
Tuleviku Teaduse Grupp (Future Science Group, FSG) on teatanud uue artikli avaldamisest ajakirjas Future Science OA, mis puudutab nanokandjate ja mikromullide kasutamist ravimite manustamisel trombootiliste haiguste korral.