Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töö tõi esile paradoksi infarktihaigete ravis
Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.
Seotud lood
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest. Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.
Südame-veresoonkonna haigused on Eestis haigestumuse ja surma põhjuste hulgas esikohal. Tervise arengu instituut kogub alates 2015. aastast andmeid ägedasse müokardiinfarkti haigestumuse kohta Eestis ning avaldas täna andmed 2017. aasta haigestumuse kohta.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku kardiotorakaalkirurgia keskuse kardiokirurgia osakonna kardiovaskulaarkirurg-vanemarst Günter Taal ütleb intervjuus, et elupäevi kinkivad südamepumbad arenevad praegu kiirelt ja täiustuvad üha.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele