Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar leidis oma doktoritöös, et Eestis on ägeda müokardiinfarkti patsientide käsitluses nn riski ja ravi paradoks.
- Infarktijärgse elulemuse parandamiseks tuleb suure riskida patsientidele senisest enam tähelepanu pöörata. Foto: Panthermedia, Scanpix
Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.
Seotud lood
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest. Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.
Südame-veresoonkonna haigused on Eestis haigestumuse ja surma põhjuste hulgas esikohal. Tervise arengu instituut kogub alates 2015. aastast andmeid ägedasse müokardiinfarkti haigestumuse kohta Eestis ning avaldas täna andmed 2017. aasta haigestumuse kohta.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku kardiotorakaalkirurgia keskuse kardiokirurgia osakonna kardiovaskulaarkirurg-vanemarst Günter Taal ütleb intervjuus, et elupäevi kinkivad südamepumbad arenevad praegu kiirelt ja täiustuvad üha.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.