Infektsioonhaiguste arsti Pilleriin Soodla jõuab oma doktoritöös järeldusele, et Tallinnas ja Ida-Virumaal peaks HIV-d palju rohkem testima.
- HIV-testi on enne diagnoosi saamist teinud vaid viiendik. Foto: Julia-Maria Linna
Eestis on HIV-sse nakatumise näitajad püsinud juba aastaid ühed Euroopa Liidu suuremad. HIV-d iseloomustab pikk sümptomiteta haiguskulg, nii et inimene võib enese teadmata olla kaua aega viirusega nakatunud. Tartu Ülikoolis on valminud doktoritöö, milles analüüsiti HIV esmashaigestumust Eestis. Uuringutest selgus, et kolmandik inimestest on nakatunud hiljuti ning suurem osa esmasdiagnoositutest elab Tallinnas ja Ida-Virumaal, mistõttu soovitatakse neis piirkondades märkimisväärselt rohkem rakendada varast testimist.
Seotud lood
Eestis tehakse võrreldes muu Euroopaga väga palju HIV-teste, kuid valedele inimestele. Nii testitakse rasedaid kaks korda, samas kui HIV-sse nakatuvad rohkem mehed.
Eestis on langustrendis HIV levik, samas 40% juhtudest jääb selgusetuks, kuidas inimene nakkuse sai. Homoseksuaalsed suhted ja narkomaania on juba põhjusena vähetähtsal kohal.
HIV-i nakatumist ennetada aitava ravimi Truvada patent kaotas Eestis kehtivuse veebruari keskpaigas, kuid vaatamata nõudlusele pole jõudnud turule ühtegi selle odavamat koopiat.
Eestis on HIViga nakatumine püsinud viimastel aastatel umbes 200 uue nakkusjuhu juures aastas, ent see on Euroopa riikidest endiselt üks kehvemaid näitajaid 100 000 elaniku kohta.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!