Kuigi kõikide uute ravimite kasutamisel tuleb juhinduda ettevaatusest, ei ole uue koroonavaktsiini puhul põhjendatud kartused pikaajalistele väga halbadele tagajärgedele seoses vaktsiini mRNA võimaliku püsimisega organismis, kirjutab ravimiamet.
Uue tehnoloogia abil peagi turule tulevad koroonavaktsiinid on tekitanud arutelu, kas ja kuidas stabiliseerunud RNA doos meie organismis käitub. Kõikide uute ravimite kasutamisel tuleb juhinduda ettevaatusest, ent läbi käinud viitele pikaajalistele väga halbadele tagajärgedele seoses vaktsiini mRNA võimaliku püsimisega organismis ei ole põhjendatud.
Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja tõrje keskuse nõuandjate komisjon otsustas, et Pfizeri ja BioNTechi koostöös valminud koroonavaktsiin sobib manustamiseks. Sellega lõhuti viimane takistus vaktsineerimise teekonnal, millega alustatakse Ühendriikides esmaspäeval.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro andis konverentsil Update 2020 ülevaate sellest, kuidas COVID-19 praeguse teadmise kohaselt mõjutab rasedust, sünnitust ja perinataalset tulemust.
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste analüüs näitab, et COVID-19 diagnoosimine võib hilineda või jäädagi tegemata, kui keskenduda vaid hingamisteede sümptomitele. 50-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleks tähelepanu pöörata ka kõhulahtisuse ja palaviku esinemisele ilma köha ja nohuta.
Eesti-Saksa ettevõte Selfdiagnostics arendas koostöös Eesti teadlastega peopesasuuruse ühekordselt kasutatava kiirtesti, millega on igal inimesel võimalik kolmveerand tunniga saada teada, kas ta on nakatunud koroonaviirusega või mitte.