Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar ja meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp tutvustasid konverentsil Meditsiin 2021 uuringut, kus võrreldi saja-aastaste elanike ja taasiseseisvumise järgselt sündinute mikrobiootasid.

- Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar. Foto: Meeli Küttim
“Kuna mikrobioota kujuneb välja esimese kolme eluaasta jooksul, annab see meile võimaluse uurida, millised kooslused tekkisid sada aastat tagasi,” rääkis professor Reet Mändar. Saja-aastastelt koguti piimhappebaktereid, mis annab edaspidi võimaluse töötada välja uudseid probiootikume.
Seotud lood
If you're motivated to make life better for millions, Boehringer Ingelheim is the place for you. Driven to make a difference? Start here!